Markus Mihkel

Sel nädalal on Markus Mihkel saanud kokku mitme sõbraga. Esmaspäeval kutsus Karl Hans kinno ja käisime Panda filmi vaatamas. Mikule kinos meeldis.

Kolmapäeval käisid Trevor ja Trister külas. Trevor on Markus Mihklist kaks kuud noorem, nende ühised mängud on alati sobinud. Kaheksa ja poole kuusele Tristerile meeldis Miku toas toimetada ja suurte poiste mängimist vaadata. Talle meeldis see olukord nii väga, et ta hakkas Miku toas rõõmsalt käimist harjutama. Nii tubli poiss, täitsa iseseisvad sammud tulid.

Täna käis Kirke külas. Kirke on Markus Mihkist kaks päeva noorem, nad kohtusid esimest korda Väikse Päikse beebikoolis kui olid 2-kuused. Nüüd oli viimasest kohtumisest terve aasta möödas ja alguses oli Miku veidi häbelik, hiljem leidsid ühiseid mänge küll.

Käisime maal, Taadikveres. Markus Mihklile väga meeldis, sai Trevoriga mängida ja õues joosta. Kõige paremad mängukohad olid kändude otsas ja killustiku hunnikus. Nad oleks Trevoriga vist kogu ärkveloleku aja hea meelega seal veetnud, nii väga meeldis seal turnida ja ronida.

Trevoriga kohtus Miku eelmine kord kolm kuud tagasi. Nüüd oli mõlemal poisil juttu juba oluliselt rohkem ja sellest tulenevalt ka uut moodi suhtlemine. Vähemalt kaks korda nad vaidlesid omavahel. Vaidlusteemad olid sellised: kas pliiats on roosa või lilla ja kas korvpall on tädi Sandra või Taavi oma. Seda kuulates oli keeruline mitte naerda. No kujutage ette, kuidas, kahe ja pooleaastased umbes kümme korda oma väidet kordavad üksteisele tõsiselt silma vaadates. Vaatamata oma arvamuse selgele väljaütlemisele tundus, et neile meeldis koos olla ja mängida. Kahjuks ei saanud neid seekord koos pildile, kuna “õigel ajal” hakkas just vihma sadama.

Öösel sadas päris korralikult lund. Markus Mihkli suureks rõõmuks olid hommikul õues plusskraadid ja nii läksimegi kohe peale hommikusööki õue lumememme meisterdama. Sel aastal tegime juba ükskord ka väikese lumememme, aga täna sai lausa suure teha. Silmad ja nööbid said kastanitest, mille Miku kuu aega tagasi oma taskusse oli varunud. Kui lumememm valmis, tõime kelgugi välja ja tegime paar liugu.

Üldse oli hästi vahva pühapäev, sest pealelõunal käis Markus Mihkel veel sugulastel Trevoril (1a 10k) ja Tristeril (1,5 kuune) külas. Trister meeldib Markus Mihklile väga. Täna hoidis Miku hästi pikalt oma pead lihtsalt Tristeri vastas. Ja Trevoriga on Markus Mihklil alati koos tore mängida. Täna jooksid nad ühel hetkel kahekesi kööki ja kui ema sinna järgi läks, siis tabas neid koos naermast. Selgusetuks jäigi, mida nad siis ikkagi koos tegid …

Tänase kuldse sügisilmaga sai Markus Mihkel joosta ringi maal sugulaste juures. Me käime tavaliselt just sel nädalavahetusel Taadikveres, kuna siis on seal peres palju sünnipäevi. Seekord said sünnipäevalapsed 98, 45, 14 ja 2 aastat vanaks.

Maal on jooksuruum avaram ja tegemised teistsugused. Kassipoegadega müramine oli väga mõnus, nende mängulust oli nakkav. Miku proovis ka kanadele rohtu anda, aga see oli natuke hirmutav, kuna kanad olid väga aktiivsed nokaga haarama.

Markus Mihklile meeldis omavanuste sõprade Kristo ja Trevoriga mängida. Trevor ja Kristo näitasid Mikule kuidas veepiirilt kive tiigivette visata. See oli tore mäng! Suur veesõber Markus Mihkel aga tahtis ka kaugemale joosta ja kukkus käpuli vette. Sellega õuesolemine lõppes.

Markus Mihklile meeldib teiste lastega mängida. Meie naabrilapsed on kas palju suuremad või siis natuke liiga väiksed veel. Nii ongi Mikul hea meel kui temaga ühes mõõdus lapsed külas käivad. Täna käis Trevor ja hästi tore oli.

Markus Mihkel ja Trevor mängisid koos liivakastis ja liumäel, viskasid palli ja sõitsid autoga. Tore oli, et nad said asjade jagamisega kenasti hakkama. Kodus, lõunaune eel, oli Trevor emale muljetanud muudkui korrutades “poiss” ja “tädi” sellise suure elevusega, justkui tahaks varsti jälle Mikuga mängima tulla.