Markus Mihkel

Oi kuidas Mihkel ootas oma sünnipäeva! Luges päevi ja arvutas, et mitu päeva on veel jäänud. Ja siis oli see hommik käes kui emme-issi üles laulsid. Sünnipäevahommikud on ju nii mõnusad ja uneliiv läheb palju kiiremini ära. Õhtul käisid veel vanaemad-vanaisad ja onu-tädi külas, Daniel ka.

Ja siis oli veel möllupidu Nipi mängutoas. Oleme igal Miku sünnipäeval mängutoas käinud. Nipi mängutuba oli senistest kõige vahvam. Õhtujuht Helis tegeles lastega, organiseeris mänge, aitas seinal ronida ja lõpuks oli disko. Täitsa nagu päris – diskokera, tossu ja laseritega. just nagu Nipi kodulehel oli kirjas, varem ei olnud mõtet küll lastele järgi tulla. Aitäh kõigile, kes meeles pidasid!

Markus Mihkel käis laupäeval laulupeo rongkäiku vaatamas. See oli esimene kogemus ja ta oli väga õhinas. Kuigi, ega ei osanud enne talle sõnadega päris täpselt selgitada, mis seal linnas siis näha saab. Kui olime jõudnud Narva maanteele, oli asi selge. Miku jälgis toimuvat suure huviga. Kui olime umbes pool tundi seda vägevat rongkäiku jälginud, lehvitanud ja kaasa hüüdnud, küsis Markus Mihkel: “Kuhu nad kõik lähevad?”

Pakkusin välja, et läheme puhkame vahepeal jalga, et Tallinna laulupiduliste tulemiseni (kus õde ja vanaisa marssisid) veel hulk aega. Ütles Miku, et ei taha, sealt kaugemalt ju ei näe.

Ja siis lõpuks tuli Tallinn. Ja vanaisa koor oli eesotsas. Markus Mihkel jooksis vanaisale sülle ja nii sai temagi rongkäigus natuke kaasa teha, alguses süles ja siis ka käest kinni kõndides.

Pühapäeval käisime laulupeol ka. Ei tahaks korrata, et palju rahvast oli, aga tõesti oli vapustavalt palju rahvast. Õnneks kohtusime juhuslikult vana-vanaemaga ja nii saime tema juurde pingi peale kontserti vaatama. Mujal oleks väikse lapsega küll keeruline olnud mitu tundi vastu pidada.

Laulupidu meeldis Markus Mihklile väga. Kui lauldi “.. see on see maa, kus minu häll, kord kiikus ja mu isadel ..”, siis seisis Miku pingil püsti ja vehkis hoogsalt kätega kaasa. Õhtul koduski mängis laulupidu: tekist sai laulukaar, Bambi oli dirigent ja Totorod koor, muud loomad jäid publikuks.

Markus Mihkel on nüüd kolmene. Reedel rääkisime talle, et kui sa nüüd ära magad, siis oled kolmene. Laupäeva hommikul küsisime Mikult, et kui vana sa oled. Ja päris väikest pausi läksid tal silmad särama ja Markus Mihkel ütles: “Kolm!” Sellele küsimusele sai ta päeva jooksul veel üsna mitmel korral vastata.

Sünnipäevapidu toimus pärastlõunal Põngerjate lastekeskuses. Arutasime Markus Mihkliga umbes kuu aega tagasi, et keda me sünnipäevale kutsume, siis Miku arvas, et Daniel ja Robin ja mamma ja Trevor ja taadu ja Erik ja memm ja vanaisa ja Kristo ja nii luges päris pika nimekirja. Lõpus ütles: “Lotte ka.” Mõeldud-tehtud.
Lisaks näeb pilte veel siin: Markus Mihkli sünnipäevapildid

Midrimaailma mudilasklubis oli täna lõpupidu – tants, laul ja piknik. Videos ongi popurrii mõningatest lauldud lauludest. Väga tore pidu oli, kõik erinevate mudilasklubi gruppide lapsed olid koos.

Markus Mihklil ei olnud täna kahjuks eriti peotuju. Tuju läks ära kui üks hästi tore kasvataja Jaana kollases jänesekostüümis peole tuli. Alguses tuli isegi nutt natuke peale. Sõpradega koos lauldes ja tantsides läks tuju paremaks. Ja kui piknikul veel mõnusa, tõesti väga sooja päikese käes pirukaid ja puuvilju nosida sai, siis oli pidu täielik.

Pildid Mudilasklubi lõpupeolt:

Kui eelmine aasta beebikool Väikeses Päikeses läbi sai, oli kahju. Olime saanud uusi sõpru, kellest mõnega siiamaani suhtleme. Ja nüüd on jälle kahju, järgmine aasta toreda kasvataja Merlega joonistada, meisterdada ja laulda ei saa. Ehk õnnestub mõnikord kohtuda mudilasklubist leitud toredate sõpradega. Markus Mihkel sai sel nädalal teada, et teda oodatakse 1. oktoobrist Miku-Manni lasteaeda. Lapsed kasvavad nii kiiresti …

Midrimaailma mudilasklubi lastel oli täna jõulupidu. Ega me täpselt ei teadnud, mida oodata, aga väga tore oli. Lapsed tantsisid ja mängisid pilli, kasvatajad tegid päkapiku näidendit ja lõpuks tuli jõuluvana ka. Enamus laule ja tantse tehti mitu korda läbi, sest lapsed tulid sageli alles teisel korral kaasa, esimene kord läks meeldetuletamiseks. Markus Mihkel alguses pisut pelgas jõuluvana, aga kui kingi-piparkoogi sai, siis oli asi selge, siin pole karta midagi. Kuna Miku oli esimene, kes kingi sai, siis läks esimese hooga tal meelest tänada. Kui meelde tuli, läks Markus Mihkel jõuluvana juurde tagasi, ütles “Aitäh” ja lõi patsi.

Õhtupoole oli veel üks jõulupidu. Isa töökoht oli lastele organiseerinud teatri ühiskülastuse Nukuteatrisse Bullerby Jõule vaatama. See oli ühtlasi ka Markus Mihkli esimene teatrikülastus, etendus kestis 50 minutit. Markus Mihkel vaatas etendust huviga, eriti meeldisid talle laulud. Miku seisis püsti ja tantsis kaasa. Pärast etendust tuli jõuluvana. Markus Mihkel läks üksi (me istusime päris kaugel jõuluvanast) esimesena jõuluvana juurde ja ütles kohe Aitäh ära. Jõuluvana andis sellepeale kinki ka.