Markus Mihkel

Talv oli pikk, aga seda magusam on saabunud soe ilm. Seekordsed kevadpühad olid tõeliselt kevadised. Ilm läks soojaks just vabadeks päevadeks, nii sulas viimane lumekribal meie hoovist neljapäeval. Markus Mihkel ootas juba munadevärvimise aega. Reedel oli lõpuks see rõõmus päev käes.

Laupäeval käisime Linnamäe hüdroelektrijaama juures suurvett vaatamas ja siis Kaberneemes mere ääres. Merel oli veel ohtralt jäätükke, vaatamata suisa suvisele soojusele. Kaberneeme sadamarestoran oli talvel uueks saanud ja nüüd on seal OKO Restoran. Toidud olid imemaitsvad. Aga toitudest suurema elamuse saime sealsest lõunapoolsest terrassist, kus suisa suvine päike soojendas. Markus Mihklile pakkus suurt rõõmu see, et sai jope ära võtta ja käised üles käärida.

Käisime ka sinililli korjamas, Miku korjas nii suure õhinaga. Ja soe ilm jätkus ka pühapäeval. Nii saimegi teki murule tuua ja lühikeste varrukatega maja nurga taga suve mängida.

Markus Mihklile meeldib viimasel ajal väga joonistada ja värvida. Kui lasteaeda järgi läheme, siis ta tegeleb tavaliselt piltide värvimisega ja pärast värvib veel koduski. Seega oli täna väga tore päev – sai mune värvida. Tegime seda nii, et panime keedetud munad erinevate munavärvide sisse ja pärast sai veel vildikatega peale joonistada.

Ja õues on lõpuks tunda kauaoodatud kevade hõngu. Mikule tegid täna head meelt lume alt välja sulanud liivakast (ei kasutanud veel), rohkesti oksi ja kiik. Kaevasime mõned lumekuhjad pealt ära nendes kohtades, kuhu sügisel tulbi ja krookuse sibulaid sai pandud. Üllatuseks olid lillede otsad kohati lume sees ligi 15 cm pikaks kasvanud.

PS Markus Mihkli lemmikpildid värvimiseks: Disney coloring book

Kui kaheaastasega reisile minna, siis tekivad ikka kahtlused, et ei tea kuidas ta selle kliimamuutuse vastu peab ja kuidas ajavahe mõjub ja kuidas ta lennukis hakkama saab jne, küsimusi on palju. Markus Mihkel pidas kõik selle (ja veel natuke rohkemgi kui arvestada “vahepeatust Abu Dhabis“) väga kenasti vastu.

Lennukis istus Miku enamasti oma koha peal ja mängis eesistme küljes oleva lauakese peal. Alguses autodega, siis legodega, siis joonistas natuke ja siis toodi veel lennufirma poolt kleepimisraamat, kus sai erinevaid inimesi ja asju ümber paigutada. See kõik pani mõtlema, et kodus on ilmselt liiga palju asju korraga saadaval, lennukis oli Markus Mihkli püsivus palju suurem.

Ajavahest (+5 tundi) sai Markus Mihkel Tais kiiresti üle. Seda mõju justkui ei märganudki. Tagasi koju jõudes olid mõjud olemas – õhtul tuleb uni kiiremini, enamasti Miku magab juba üheksa poole kümne ajal. Ehk jääbki nüüd nii?

Ilm üllatas meid tagasitulles küll. Vaatamata sellele, et olime reisil vaid nädala, tundus seal olles 30-kraadine soojus täiesti loomulikuna. Nii loomulikuna, et tagasiteel unustasime Helsingis soojade riiete koti lahti pakkida ja andsime selle uuesti Check-in’is ära. Nii pidime suht väheste riietega 0-kraadisest õuest läbi lippama.

Täna öösel tuli lausa lumi maha, nii et saime kelgutada ja õues lume sees möllata. See tundus pehme talveilmaga päris mõnus tegevus. Seega, ilmselt oleme nüüd jälle kenasti aklimatiseerunud.

Mune värvisime ka – Markus Mihkel tegi seda ise esimest korda. Ilusaid pühi!