Markus Mihkel

Ilm oli täna suviselt soe – temperatuur oli 25 kraadi lähedal. Markus Mihkel veel päikese käes mängimist ei naudi, ilmselt liiga palav ja ka ere valgus teeb vaatamise raskeks. Õues sai täna palju oldud ja lisaks maja varjus autodega mängimisele palju muudki toredat tehtud.

Hommikupoole käisime isa vanaema talus. Korjasime nurmenukke ja nautisime kaunist ilma. Maal leidsime mängimiseks toredaid vanu asju. Näiteks on pildil olev kaelkirjak Miku issi kaisuloom lapsepõlvest ja seega ilmselt 40 aastat vana. Mikule hakkas see pehme mänguasi esimesest hetkest meeldima. Tagasiteel koju hoidis Markus Mihkel kaelkirjakult kõrgemal, et ta ikka aknast välja näeks ja muudkui rääkis: “Vaata, auto. Vaata, pood. Vaata, takte (traktor). Vaata, puu.”

Pärastlõunal käis Markus Mihkel Danieli sünnipäeval. Daniel sai juba nelja aastaseks. Tore sünnipäev oli, poisid said koos joosta ja mängida. Eks selliste toredate tähtpäevade võlu on seegi, et võetakse aeg maha ning vanemad ja vanavanemad saavad laste mängudest osa.

Nagu vanarahvas ütleb: Ega tali taeva jää. Ei jäänud selgi aastal – eile ja täna oli kõva lumesadu ja lumes möllamise võimalusi kuhjaga. Eilne ilm ehmatas oma tuisu ja lumerohkusega, tänane päev aga oli väga kaunis – päike ja ilus valge lumi. Ja kui täna öösel maja ette sadanud lume ka kokku rookisime, olid hanged Markus Mihklist kõrgemad.

Sellise kena ilmaga puhtas lumes mängida on lausa rõõm. Mikule väga meeldis. Õhtupoole olid ema ja isa vaheldumisi temaga õues, et Miku ikka lumega mängimise isu täis saaks. Küll ta vedas lund ühest hunnikust teise ja üritas igas lumetükis “memme” näha ja teha.

Tänane päikseline ilm meenutas vägagi kevadet, mõnus oli õues olla. Vali tuul ei seganud päikesest rõõmu tundmast. Linnudki laulsid ning tulbid ja lumikellukesed olid oma ninad maast välja pistnud.

Kui Markus Mihkel punaste põskedega tuppa tuli, siis leidis ta reedese teatri kava, käisime Nukuteatris etendust Tsuhh-Tsuhh vaatamas. Väga emotsionaalne kogemus oli. Miku jälgis põnevusega kogu 35 minutit kui see etendus kestis. Rong Markus Mihklile meeldis ja oli näha, et ta ootas rongi lavale ilmumist. Rongijuht part aga mingil põhjusel Markus Mihklile sümpaatne ei olnud (ehk oli ta liiga häälekas). Iga kord kui rong tuli, oli part ka ja see tegi Mikul meele mõruks, nii et paar korda pidi ema Markus Mihkli sülle võtma. Pärast etendust sai kõiki nukke katsuda ja silitada. Siis oli näha, et Markus Mihkli lemmikloom selles näidendis oli kass.

Kui Markus Mihkel laupäeval ärkas, sadas lund. Mikule see meeldis, ta käis seda imet igast aknast vaatamas. Pühapäeva hommikul tuli päike välja ja vaatepilt oli imeilus – lumised oksad ja päike sillerdamas. Markus Mihklit on viimasel nädalal kimbutanud nohu ja köha, aga ehk juba lähipäevadel saab sellisest kaunist ilmast ka õues rõõmu tunda.