Markus Mihkel

Jõulupeod selleks aastaks läbi. Esimene pidu oli emme töökoha pidu “Piip ja Tuut Piparköögis”. Jah, jälle külastasime seda imevahvat mängumaja. Etendus oli vahva ja pärast tuli päkapikk ja jagas väikseid kinke. Järgmisena oli pidu lasteaias. Siin tuli juba tuttav jõuluvana, kellega koos sai tantsida ja laulda. Peoks oli hoolega harjutatud ja valmistatud – lapsed (3-7 aastased) esitasid ca 40 minutilise kava. Armas oli vaadata, et Markus Mihkel oli seekord arvatud suurte laste hulka. Ja oli näha, et ta ka ise võttis oma ülesannet täie tõsidusega, näiteks jälgis hoolega, et väiksemad sirges rivis seisaksid.

Jõululaupäeva veetsime oma perega kodus, jõuluvana oli traditsiooniliselt kingikoti sauna eesruumi poetanud (ilmselt kamina kaudu?). Mihklil oli see eelmisest aastast hästi meeles, igatahes oli emal-isal pisut sebimist kui Miku peale lõunauinakut kohe tahtis alla vaatama minna, et ega juba jõuluvana kotti pole poetanud. Jõulu teisel pühal käisime Mustamäe vanaemal-vanaisal külas. Ja kuna siin rahvast rohkem koos, siis tuli ka päris jõuluvana.

Jõulupühade ajal oli ilm väga soe – näiteks 26.12 lausa +9 kraadi. Nii käisime vabadel päevadel tõukerattaga Mihkli terminoloogia kohaselt “asfaldi pargis” (Ilmarise rulapark) sõitmas. Veel sai näiteks lehti riisuda ja naabrid istutasid aeda ühe kadaka – huvitav ilm.

Ühel septembri hommikul esikus riietudes oli meil selline vestlus:
Markus Mihkel: Emme, kas teil on issiga pulmad juba olnud?
Ema: Ei ole veel.
MM: Aga siis te võiksite ju teha.
Ema: Miks sa seda soovid?
MM: No, siis ma näeksin kuidas te suudlete.
Ema: Seda sa ju oled näinud.
MM: Aga mind huvitab ikka, et kuidas pulmad käivad ja mis seal tehakse.

Markus Mihkel siis veel ei teadnud, et just selline sündmus ongi novembris tulemas. 11. novembril oli ka Mikul tähtis ülesanne – tema pidi sõrmuseid hoidma ja õigel ajal välja võtma. Ja ta sai sellega väga toredasti meie pulmapäeval hakkama.

Piltide autor Edyth Raamat

Sel nädalavahetusel proovisime Europagari ja Saare Leiva pipargoogitaigent. Ja kel veel plaanis piparkooke küpsetada, soovitan otsida just Europagari oma, seda oli hea rullida ja ka piparkoogid tulid imemaitsvad (ilmselt sisaldas võid). Pildil on esiplaanil Miku iseseisvalt kaunistatud päkapikk.

Täna külastasime Hortese poodi, seal on nädalavahetuseti jõuluvana, kellega saab juttu puhuda (ta tõesti rääkis nii, et lastele meeldis ja igaühe jaoks oli paras aeg). Ja luuletust saab ka lugeda. Tänutäheks andis jõuluvana Mihklile kommi. Miku pärast rääkis, et süda hakkas kiiremini põksuma. Eks mäletame seda tunnet ju omastki lapsepõlvest.

Üks mõne kuu tagune lugu ka (ei puuduta küll jõule, aga tahtsin kirja panna, et ei ununeks). Me kirjutasime Markus Mihklile paberi peale emme ja issi telefoninumbrid ja vahel ka kordasime neid, et talle need meelde jääks. Vahel võib ju vaja minna. Ühel päeval sõidan ma töölt kodu poole ja telefon heliseb – tundmatu number. Ja siis hakkab lapsehääl rääkima: “Tere! Mul on kõik hästi. Kus sa oled?” Mina küsin vastu: “Mis su nimi on, kellega sa soovid rääkida?” Ise mõtlen, et nii tuttav lapsehääl. Ja siis ühel hetkel taipasin, et see on Miku, kes oligi kuidagi ootamatult mu telefoninumbri selgeks saanud ja siis ühe lasteaiakaaslase telefonilt seda proovis.

Sel aastal ei ole veel lund olnud (laupäeva hommikune natuke valget naabri katusel ei loe). Markus Mihkel tegelikult küll ootab juba lund. Jõulud lähenevad täie hooga sellegipoolest. Sel nädalavahetusel sai pisut ettevalmstusi tehtud.

Laupäeval kirjutas Mihkel jõuluvanale kirja. Issi tõmbas paberile jooned ette ja siis Miku pusis kirjutada. Sõnavahedest ta veel väga ei hooli, uus asi oli kirjutamise juures koma. Kui kiri valmis, luges selle omaette mitu korda üle ka. Õhtul pani Markus Mihkel kirja sussi peale (kokku ei lubanud voltida: muidu päkapikk ei saa võib-olla aru, mis paber see on). Ja ilmselt oli tal õigus, hommikuks oli päkapikk igatahes kirja ära viinud ja müslibatooni asemele poetanud.

Nädalavahetusel tegime mõlemal päeval ka piparkooke. Ostsin poest erinevaid taignaid. Seni meeldib mulle rohkem Hagari oma, Leiburi taigen on väga magus, kuigi piparkoogid näevad välja paremad. Kaunistasime ka. Pildil teeb Markus Mihkel seale tiibu (ja see oli täitsa kindel, et selleks sobib vaid roosa).