Markus Mihkel

Pühapäeva on tore alustada pannkookidega. Tänased pannkoogid olid eriti toredad sellepärast, et Markus Mihkel aitas neid küpsetada. Või õigemini pooled tegigi tema. Ma olen senini imestanud kui räägitakse, et nelja-viieaastased lapsed pannkooke teevad. Olen ka varem mõni kord Mihklit pannkooke tegema appi kutsunud, aga eriti suurt innukust pole seni olnud. Täna oli aga kõik teisiti, ju oli varem Miku jaoks lihtsalt liiga vara.

Nagu tavaliselt panin kaks panni pliidile ja taignakausi nende vahele, mõne minuti pärast oli Markus Mihkel kohal, nihutas oma tooli pliidi äärde ja ronis sinna peale. Siis küsis Mihkel, et mis ta tegema peab ja jagas pannid meie vahel ära. Ja edasi tegigi kõike ise, välja arvatud taigna pannile panemine (aga see oli vist rohkem minu viga, et ei märganud seda talle usaldada). Ja nagu ikka selliste toredate sündmustega, ei olnud korralikku fotokat kohe käepärast, nii et pildid telefoniga.

Aga see pilt on tehtud eelmisel nädalal Pirital luikede juures. Kui luiged meeldivad, tasub kindlasti minna, neid on seal tõesti väga palju.

Veetsime pika nädalavahetuse Soomes Himosel suusatades. Markus Mihklile oli see esimene kord mäesuuski proovida. Ilmataat lubas veel nädala alguses paukuvat pakast, nii et ootused ei olnud väga kõrged suusatamise selgeks saamise osas. Küll oli aga kindel see, et saame koos mõnusasti neli päeva tavalisest rutiinist eemal koos olla.

Neljapäev algas laevareisiga Helsingisse, termomeeter näitas -25 kraadi. Laevasõit oli tore ja Helsingist võtsime ka Kati autosse ning kolmetunnine autosõit Himosele võis alata. Kui päeval nägime autos ka “ainult” -16 kraadi, siis õhtul oli jälle -28. Reedene ilm oli oluliselt pehmem, päeval -13 ja nii laenutasimegi suunad ja suundusime lastemäele. Kui tutvumine mäe ja suuskadega tehtud (Mihkel sõitis esialgu ema keppidele nõjatudes), läksime suusatundi.

Suusainstruktor näitas ette pidurdamise võtte – tee suuskadega “A” tähte – ja nüüd tuli suunduda juba suuruselt järgmisele mäele. Nüüd pidi sõitma Markus Mihkel ise. Ja Miku saigi hakkama! Pigem valmistas esialgu raskusi nööri abil mäkke sõit. Tunnike suusakoolis kulges kiiresti ja sellest oli tõesti kasu.

Järgmisel päeval sõitis Markus Mihkel juba nii nagu videost näha – meil kõigil oli hea meel, aga Mikul endal kindlasti kõige rohkem. Nii ta seal pusis paar tundi jutti, ikka tõstuki või lindi abil mäkke ja siis jälle alla. Vahepeal hakkas väikse mäe peal juba igav, nii et ta hakkas “driftimist” proovima, siis tuli suuruselt kolmandale mäele minna.

Tubased mängud olid ka toredad, või õigemini joonistamised ja kirjutamised. Ühel hommikul otsustas Markus Mihkel üles kirjutada kõikide väikeste mänguasjade nimed. Ja muidu käis joonistamine nii, et pildile sai terve mõttelend. Tagasiteel Helsingisse joonistasid Kati ja Miku mitmeid lehekülgi täis.

Tore puhkus oli!