Markus Mihkel

Neljapäeval oli Markus Mihklil lasteaias jõulupidu. Seda võiks ka kontserdiks kutsuda, sest muusikaõpetaja oli kokku pannud tunnipikkuse kava, kus kõik laulud olid omavahel loogiliselt järjekorda seatud. See oli imetore jõulupidu. Lapsed olid väga püüdlikud ja Miku püüdis ka kõiki laule kaasa laulda. Oli näha, et harjutatud oli kõvasti.

Ja jõuluvana oli väga südamlik ja vahva. Ta on vist selles lasteaias varemgi käinud – oskas laule ja tantse. Eriti meeldis see, et ta pööras igale lapsele tähelepanu ja rääkis igaühega eraldi. Videos on näha mõned laulud. Üks nendest, “Kop-kop-kop, keegi on ukse taga … ” on Markus Mihkli selge lemmik. Kõigepealt saime pisarateni naerda, kui ta kõva häälega laulmise kohapeal endast kõik püüdis anda. Täna oli BelCanto laulustuudios jõulukontsert, siingi oli sama laul. Kontserdilt tagasiteel esitas ta autos meile seda laulu veel korduvalt. Laste esituses jõululaulud on meile toonud jõulutunde.

Rahvusooperis Estonia on sel jõuluhooajal lastele minimuusikal “Imelaps”. Me ostsime piletid juba septembris, kui uurisin millliseid lasteetendusi sel hooajal pakutakse ja “Imelaps” tundus tore. Piletilevi tutvustuses ei olnud kirjas, et etendus on mõeldud 6-12 aastastele. Tagantjärele mõeldes on selle üle täitsa hea meel, sest kui see oleks kirjas olnud, oleks tänane väga vahva teatrielamus ilmselt ära jäänud.

Etendus kestis 50 minutit ja Markus Mihkel vaatas terve selle aja põnevusega. Eks kindlasti oli tema arusaam ja muljed erinevad kuue või kaheteist aastase lapse omadest, aga väga hea elamuse sai ka Miku. Tagasiteel autos ütles Markus Mihkel: Teater oli nii vahva. Issi, kes sulle kõige rohmem meeldis? Mikule endale meeldis sinine päkapikk Mati (kes osati ka une-Mati ametit pidas). Siiras kiitus lapselt, ja oli ka põhjust. Laulud ja muusika olid lihtsalt suurepärased (autorid Leelo Tungal ja Piret Ripsi), näitlejad oma ala professionaalid ja sisu südamlik. Kahju oli ainult, et saal ei olnud täis. Kui keegi veel plaanib lähiajal lapsega teatrisse minna aga ei oska valida, siis “Imelast” soovitame küll.

Markus Mihkel oli täna piparkoogimeister. Sel aastal tuli tal piparkookide vormimine juba täitsa hästi välja. Ta proovis erinevaid koogivorme ja pannid täitusid. Mikule meeldis piparkoogitaignast pilti teha – kuu ja tähe võttis ülevalt, kuuse ja põrsa rullitud taignapoognast altpoolt. Hiljem kasutas Markus Mihkel taigent veel nagu plastiliini ja nii valmisid ka kringlid ja vorstid. Igatahes on meil nüüd kodu piparkoogilõhnane ja jõulutunne hakkab vaikselt tulema.

Täiendus järgmisest päevast: Omatehtud piparkoogid on ikka väga maitsvad. Järgmise päeva õhtuks on kauss peaaegu tühi. Tore on see, et järelikult saame varsti jälle piparkooke teha.