6 October 2008
Kaunid sügisilmad jätkuvad. Pühapäeva hommikul tekkis mõte, et võiks minna Kõrvemaale matkama, sügisesi värve metsa imetlema. Valisime RMK veebilehelt matkaraja. Tundus, et 1,5 km pikkune Sõõriksoo loodusrada võiks olla Markus Mihkli jaoks sobiv. Sõitsime kohale ja rada oli tõesti tore – kenasti märgistatud, infotahvlid raja ääres ja märgadest kohtadest sai mööda laudteed üle. Mikule väga meeldis, ta nautis täiega – jooksis, leidis huvitavaid puupulki, sõi jõhvikaid ja pohli, pidas ühte auku rebaseuruks jne.
See rada sai aga 40 minutiga läbi ja tundus tundus, et võiks veelgi matkata. Teabepunktist soovitati Paukjärve rada, 5 km pikk. Siin hakkas Markus Mihkli hoog natuke raugema ja nii tegime raja natuke lühemalt läbi. Sellegipoolest nägime sügisvärve metsajärve ääres, Miku sai isaga vaatlustornist kaugele vaadat (ema kartis nii kõrgele ronida), nägime kärbseseent ja Miku sai karvast ussikest peos hoida. Muljeid kuhjaga. Kokku olime metsas ligi neli tundi ja nii jäi seekord lõunauni vahele.
