Markus Mihkel

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis siiani jäi Markus Mihkel lutiga magama. Me ei ole sellest ka erilist numbrit tenud, kuna ärkveloleku ajal kasutas ta lutti vaid väga esimestel kuudel. Eks ta natuke imelik ju on, et kolmandal eluaastal lutti kasutatakse, aga no on imelikumaidki asju siin ilmas. Põhjuse muutuseks andis juhus.

Ühel lõunal, kui õde Kati Markus Mihklit magama pani, ei leidnud ta lutti üles. Ja üllatus-üllatus, Miku jäi pärast konkreetseid selgitusi olukorrale ilma lutita magama. Sel nädalavahetusel oli Kati kahel õhtul Markus Mihkliga kahekesi ja täis otsustavust lutiperiood lõpetada. Miku isegi ei küsinud Kati käest kordagi lutti.

Projekti rõõmus lõpp saabus pühapäeva hommikul, kui Kati Markus Mihklile rääkis, kuidas õhtul kass-buss (tegelane Miku lemmikmultikast Totoro) tema juurde tuli. Kass-buss oli Miku luti beebile viinud ja Markus Mihklile väikse auto Ramone toonud. Miku kuulas härdunud moel ja oli sõnatu (kõrvalt vaadates tulid omale pisarad silma). Viimaks Markus Mihkel kallistas kõvasti ja ütles õndsal ilmel: “Nii meel on!” (nii hea meel on). Ja meilgi on hea meel, väga positiivselt toimus see muutus.
Katile suured tänud.