Markus Mihkel

Kui sügis on käes, siis on mõnus lehtede sees joosta, sest need sahisevad. Markus Mihkel kasutab selleks igat võimalust. Ehk ei saagi sel sügisel lehti puude alt ära riisuda? Okkaid on ka palju, aga need ju ei sahise.

Sel nädalal tehti meie põiktänaval teed, suur veoauto tõi musta katet, kopaga traktor vedas laiali ja teerull muudkui rullis. Tee ei ole küll päris asfalt, aga palju siledam kui senine killustikutee. Ja uue tee peal õppis Miku ära rattaga sõitmise. Rallisõit see veel just ei ole, aga põhimõte on selge.

Tõesti, sel nädalavahetusel oli tõeliselt kaunis sügisilm ja nii me läksimegi pühapäeva hommikul seenele. Kuuseriisikaid saime parasjagu ühe seenekastme jagu, aga metsas oli muudki huvitavat. Markus Mihkel sai suure kännu otsa ronida, sisalike tegemisi jälgida ja kärbseseenega tutvust teha. Kuuseriisikatega oli selline huvitav lugu, et alguses otsisime neid kuuskede alt metsas, siis aga selgus, et suurema saagi saime hoopis metsa äärest põllult rohu seest.

Sel nädalal oli toredaid uusi ja ka juba vanu tuttavaid tegemisi. Iga päev käisime Magdaleena polikliiniku soolakambris, et tervis talvel viirustele paremini vastu peaks. Eelmisel aastal oli sellest küll kasu, peale soolakambri kuuri oli Markus Mihkel kolm kuud nohu ja köhata.

Markus Mihkel hakkas käima Bel Canto laste laulustuudios lauluringis. Selle koha valisime kuna Miku onupoeg Daniel käis seal ka eelmisel aastal ja talle meeldis, koos on ju toredam.

See, et lapsed kasvavad kiiresti, ei ole ilmselt suur üllatus. Sel nädalal käis Markus Mihkel koguni kahel sünnipäeval, kus alles äsja beebid olnud said juba kolmeaastaseks – Robin ja Kristo, Kristo õde Getlin sai üheaastaseks. Sellel sügisel on sünnipäevad sootuks teistsugused kui aasta varem – lapsed mängivad omaette (ja kohati juba ka omavahel), vanemad saavad rahulikult omavahel rääkida. Kuidas aeg küll lendab …

Ülemine pilt on tehtud meie üheaastase turbapeenra juures, võrdluseks on meil ka eelmisest aastast on foto, just siis kui peenar valmis sai. Alumine pilt on väikestest sugulastest tänasel sünnipäevapeol, tänased sünnipäevalapsed Getlin ja Kristo on Markus Mihkli kõrval.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis siiani jäi Markus Mihkel lutiga magama. Me ei ole sellest ka erilist numbrit tenud, kuna ärkveloleku ajal kasutas ta lutti vaid väga esimestel kuudel. Eks ta natuke imelik ju on, et kolmandal eluaastal lutti kasutatakse, aga no on imelikumaidki asju siin ilmas. Põhjuse muutuseks andis juhus.

Ühel lõunal, kui õde Kati Markus Mihklit magama pani, ei leidnud ta lutti üles. Ja üllatus-üllatus, Miku jäi pärast konkreetseid selgitusi olukorrale ilma lutita magama. Sel nädalavahetusel oli Kati kahel õhtul Markus Mihkliga kahekesi ja täis otsustavust lutiperiood lõpetada. Miku isegi ei küsinud Kati käest kordagi lutti.

Projekti rõõmus lõpp saabus pühapäeva hommikul, kui Kati Markus Mihklile rääkis, kuidas õhtul kass-buss (tegelane Miku lemmikmultikast Totoro) tema juurde tuli. Kass-buss oli Miku luti beebile viinud ja Markus Mihklile väikse auto Ramone toonud. Miku kuulas härdunud moel ja oli sõnatu (kõrvalt vaadates tulid omale pisarad silma). Viimaks Markus Mihkel kallistas kõvasti ja ütles õndsal ilmel: “Nii meel on!” (nii hea meel on). Ja meilgi on hea meel, väga positiivselt toimus see muutus.
Katile suured tänud.

Markus Mihkli kõnepruuki on viimastel päevadel lisandunud väljend “Mina arvan”. Ta kasutab seda näiteks nii: “Mina a(r)vvan, see auto on Volvo”. Sellistel puhkudel on ta mõttekäik alati korrektne, automarke tunneb ka siis kui tunnusmärk autol puudu (see on ilmselt miski poiste loogika, kuidas Opelit tagant ära tunda kui Opeli märk puudub).

Täna hommikul rääkisin Mikule, et sööme ära ja siis läheme poodi. Markus Mihkel ütles selle peale: “Ei lähegi poodi. Mina a(r)vvan lasteaeda lähme.” Põhjus siis selles, et käisime eile lasteaiaga tutvumas ja Mikule väga meeldis. Saime teada, et kasvataja nimi on Kai ja et rühmas on kokku kolm Miku vanust poissi (tegu on liitrühmaga). Ja siis saime päris pikalt hoovi peal teiste lasega tutvuda ja mängida. Täna me siiski lasteada ei läinud aga plaanime küll mõned korrad septembris seal tutvumas käia.