11 July 2008
Eile kohtusime Markus Mihkliga pärast kümnepäevast puhkust, see oli väga armas kohtumine. Miku oli esimesed viis minutit täiesti sõnatu, ainult nohises naerda ja kallistas. Vanaema ja vanaisa kiitsid, et Markus Mihkel oli tubli poiss olnud, iseseisvalt ja Danieliga mänginud, kenasti sõna kuulanud, pikki jalutuskäike teinud ja palju metsamarju söönud. Vanaema-vanaisa arvates on Markus Mihkli püsivust ja huvi uusi asju õppida. Seda kuulda oli suur rõõm.
Terve eilse õhtupooliku oli Markus Mihkel eriti tasane ja püüdlik. Miku oli justkui suuremaks kasvanud ning iseseisvamaks muutunud ning juurde õppinud ka palju uusi sõnu ja väljendeid. Tänase ilusa ilmaga saime palju õues olla ja vanaemaga korjatud maasikate kõrvale rääkida vahepealsetest tegemistest.