Markus Mihkel

Kuna õues on väga soojaks läinud, siis on pikkade juustega palav. Nii käisimegi Lootuse puiestee Ilusalongis juuksuris. Seekord lõigati lausa masinaga. Mikule meeldis, ta jälgis põnevusega, mis toimub. Ja juuksur Helenit võib ka lastesõbralikkuse ja mängulisuse eest ainult kiita.

Kirke käis koos venna Mirkoga külas. Seekord oli mängimine palju lõbusam, sest Markus Mihkel räägib kuu aja taguse ajaga võrreldes, kui nad viimati kohtusid, palju rohkem. Ja Kirke eeskujul kiigub nüüd Miku ka suure hooga.
Pildid Kirke külaskäigust.

Kuna muusikatunde suvel ei toimu, siis tuleb neid ju ise korraldada, nii Markus Mihkel arvab. Miku tegi kapi lahti ja avastas, et üks Henri pill on seal. Kuulsin, kuidas ta vaikselt omaette rääkis: “Henni, küsi.” Siis läks toast välja ja hüüdis:” Henni, taha(n) seda pilli mängida”. Henri lubas ja nii koguski Markus Mihkel omale mänguloomad ümber ja hakkas nendega laulutundi pidama.

Pilli nimi on meloodika ja seda mängitakse nii, et sama-aegselt tuleb puhuda ja klahve vajutada.

Käisime täma Markus Mihkliga Ilmarise tänava mänguväljakul. Lootsime teisi lapsi kohata, aga ju oli paksude pilvedega taevas ja mõned piisad lapsed tuppa ajanud. Tore oli sellegipoolest, sai liumäest alla lasta, ronida ja kiikuda. Markus Mihkel polnud ammu sellise kiigega kiikunud, kus eest ja tagant on turvatud, sellega sai väga suurt hoogu teha. Miku siis arutas omaette: Issi töö(l). Issi tule(b) koju, ka pa(r)ki. Issi näe(b), (M)iku hästi kiigu(b). Palju esimesi ja viimaseid tähti on veel Markus Mihkli jutus puudu, sellegipoolest saame juba palju teada, mis mõtteid ta mõtleb.

Õhtupoole oli kahjuks vihmane, siis ei saanud parki minna. Küll aga sai pärast vihma issiga jalutada ja porilompidesse “plärts” hüpata. Pilt on tehtud meie hoovis, selle kiigega teeb Mihkel ainult väikest hoogu.

Eile kohtusime Markus Mihkliga pärast kümnepäevast puhkust, see oli väga armas kohtumine. Miku oli esimesed viis minutit täiesti sõnatu, ainult nohises naerda ja kallistas. Vanaema ja vanaisa kiitsid, et Markus Mihkel oli tubli poiss olnud, iseseisvalt ja Danieliga mänginud, kenasti sõna kuulanud, pikki jalutuskäike teinud ja palju metsamarju söönud. Vanaema-vanaisa arvates on Markus Mihkli püsivust ja huvi uusi asju õppida. Seda kuulda oli suur rõõm.

Terve eilse õhtupooliku oli Markus Mihkel eriti tasane ja püüdlik. Miku oli justkui suuremaks kasvanud ning iseseisvamaks muutunud ning juurde õppinud ka palju uusi sõnu ja väljendeid. Tänase ilusa ilmaga saime palju õues olla ja vanaemaga korjatud maasikate kõrvale rääkida vahepealsetest tegemistest.

Markus Mihkel on vanaemaga Sakus suvitamas, ema-isa Jaapanis. Maasikaid ja mustikaid pidi palju olema, samuti saab Miku murul paljajalu joosta ja Danieliga mängida.

Ema ja isa puhkavad Jaapanis. Tokios on juba käidud, nüüd oleme Kyotos, homme Hiroshimasse. Tore oli Markus Mihkli häält telefonis kuulda. Kohtume juba varsti, neljapäeval.