21 May 2008
Kui täna Markus Mihklile Midrimaailma järele läksin, ei olnud tunnid veel lõppenud…
Jõudsin veerand tundi liiga vara ja muusikatund oli veel täies hoos. Ukse vahelt piiludes nägin, kuidas kolm last (Markus Mihkel, Emma ja Sebastian) üksteisel käest kinni hoides ootasid, et õpetaja õige plaadi leiaks. See oli tõeliselt armas vaatepilt. Kui mind märgati, siis kutsuti ka sisse ja nii sain laste esinemisele kaasa elada. Silmad läksid märjaks, nii vahva oli.
Kui eelmisel kevadel Miku mudilasklubisse kirja panime, oli kõhklusi ikka ka, et kas kaks korda nädalas kolm tundi “lasteaias” on õige ja kas sellise asjaga peaks alustama juba enne kaheaastaseks saamist. Ja eks alguses oligi natuke raske ka, esimene kuu oli ka pisaraid, aga need läksid ruttu üle. Tagantjärele võime ainult rahul olla. Midrimaailma mudilasklubi on kindlasti mõnus ja arendav vaheldus. Ja õpetaja Merlet võime ainult kiita.