Soovime, et
- Markus Mihkel hakkaks meile oma mõtetest rääkima;
- oleks päikest, ja ka lund;
- inimesed oleksid rõõmsad;
- näeks uusi paiku ja kohtuks toredate inimestega;
- tervis oleks tugev;
- armastus ja hoolivus ümbritseks inimesi;
- saaks palju naerda;
ja oleks palju toredat aega koos pere ja sõpradega!
HEAD UUT AASTAT!
Markus Mihkel tegi täna 8416 sammu. Ah et kus me teame? Mikul oli sammulugeja kogu ärkveloleku aja taskus. Seda on palju rohkem kui ema-isa tavalisel päeval teevad. Miku päev oli täna täitsa tavaline – äratus kell 10, ennelõunal õueskäik, lõunauni kaks tundi ja lisaks palju autodega mängimist.
Hea tulemus täiskasvanul peaks olema 8-10 tuhat sammu päevas. Kui päkapikud kolm nädalat tagasi emale-isale sammulugejad tõid, siis esimese täis päeva pärastlõunaks oli tulemus üsna nukker – ca 2500 sammu. Ja kui lihtsalt on võimalik samme juurde saada – poole tunnise jalutuskäiguga ca 3000 sammu. Nüüd olemegi igal õhtul jalutamas käinud ja enesetunne on väga hea.
Kui verivorstid söödud hakkasime kuuse juures laulma ja piiluma ega kuskilt jõuluvana ei paista. Ja äkki koputaski jõulumees aknale ja vaatas sisse. Kutsusime ta siis tuppa ennast soojendama. Jõuluvanal oli punane kott kingitustega kaasas. Markus Mihkel on hea laps olnud ja seega oli jõuluvanal talle ka kingitus. Laulu aitas Markus Mihklil seekord veel ema esitada. Eks järgmisel aastal õpib Miku jõuluvanale juba oma salmi selgeks
Midrimaailma mudilasklubi lastel oli täna jõulupidu. Ega me täpselt ei teadnud, mida oodata, aga väga tore oli. Lapsed tantsisid ja mängisid pilli, kasvatajad tegid päkapiku näidendit ja lõpuks tuli jõuluvana ka. Enamus laule ja tantse tehti mitu korda läbi, sest lapsed tulid sageli alles teisel korral kaasa, esimene kord läks meeldetuletamiseks. Markus Mihkel alguses pisut pelgas jõuluvana, aga kui kingi-piparkoogi sai, siis oli asi selge, siin pole karta midagi. Kuna Miku oli esimene, kes kingi sai, siis läks esimese hooga tal meelest tänada. Kui meelde tuli, läks Markus Mihkel jõuluvana juurde tagasi, ütles “Aitäh” ja lõi patsi.
Õhtupoole oli veel üks jõulupidu. Isa töökoht oli lastele organiseerinud teatri ühiskülastuse Nukuteatrisse Bullerby Jõule vaatama. See oli ühtlasi ka Markus Mihkli esimene teatrikülastus, etendus kestis 50 minutit. Markus Mihkel vaatas etendust huviga, eriti meeldisid talle laulud. Miku seisis püsti ja tantsis kaasa. Pärast etendust tuli jõuluvana. Markus Mihkel läks üksi (me istusime päris kaugel jõuluvanast) esimesena jõuluvana juurde ja ütles kohe Aitäh ära. Jõuluvana andis sellepeale kinki ka.
Markus Mihklil käis täna onupoeg Daniel külas. Daniel on Markus Mihklist 1,5 aastat vanem, aga üha rohkem hakkavad nende mängud omavahel sobima. Kui Miku rääkimise ka selgeks saab, siis läheb veelgi lõbusamaks.
Lubasin hommikul Markus Mihklile, et läheme täna Raekoja platsile suurt kuuske vaatama (Miku ütles selle peale “Oi-oi-oi”) ja jõuluvanale külla. Kuuske nägime Raekoja platsil, see oli tõesti uhke – käbide ja lambikestega. Markus Mihkli jaoks oli see kuusk vist liiga kõrge, sest paarimeetrise kaunistatud jõulukuuse puhul on tema rõõm ja imestus palju suuremad olnud.
Jõuluvanaga meil kohtuda ei õnnestunud. Jõuluvana on tööpäevadel kohal alates kella ühest, nii kaua me oodata ei saanud, kuna Miku magab lõunaund ühe ja kolme vahel. Tore jalutuskäik oli meil siiski. Markus Mihklile meeldisid väga lambad, kes mõnusalt jõuluvana maja taga heina nosisid.
Üks huvitav areng oli täna ka. Markus Mihkel küsis söögi kõrvale mahla. Kuna tema lemmik ploomimahl oli otsas, siis kallasin tassi apelsinimahla. Miku võttis paar lonksu, näitas siis tassi poole ja ütles “Ape” (samamoodi ütleb ta apelsini kohta).
Markus Mihkel hakkas ise sööma enne aastaseks saamist. Alguses tundis oli tal hea meel selle üle, et ta söömisega ise hakkama sai, ümbrus teda ei häirinud. Viimasel ajal Mikule kohe üldse ei meeldi, kui suu ümbert mustaks jääb. Kohe kui Markus Mihkel sööma hakkab, nõuab salvrätikut ja siis iga suutäie järel pühib suu asjalikult puhtaks.
Markus Mihkel oli täna abiks piparkookide küpsetamisel. Suurema töö tegi küll Kati ära, aga väike abi rullimisel, vormimisel ja kaunistamisel oli väga tore. Rullimine tuli Mikul kõige paremini välja. Vormimine oli natuke keerulisem ja kuna Markus Mihklile tundus piparkoogitaigen sarnane plastiliiniga, siis ta hakkas sellest väikseid palle voolima.
Uus täht on Mikul ka selge, mida ta igalt poolt loeb – “R”. Mõmmi Aabitsast oli selle õppimisel abi, kuna Rebase Rein on Markus Mihklile muljet avaldanud ja R on tal kõhu peal. Piparkookide kaunistamisel meeldis Mikule kõige rohkem see osa kui piparkoogimehikestele tähti kõhu peale joonistasime.
Markus Mihkli sõnavara on veel vähene. Täna hommikul ta küll rõõmustas meid peaaegu lausega. Nimelt näitas ta hommikusöögilauas, kuhu keegi istub – “sss, siia” ja siis “ämme, siia”. Ja kuna me sellest vaimustusse sattusime, siis tegi ta seda veel mitu korda.
Viimasel ajal on Miku saanud mitmed tähed selgeks. Eks kindlasti on abiks ka Mõmmi ja Aabitsa dvd, aga kõige rohkem meeldib Markus Mihklile ema või eriti isaga raamatud vaadata. Markus Mihkel küsib raamatutest erinevaid asju, sealhulgas ka tähti. Ja nii ta ongi juba selgeks saanud mitmed tähed – A, M, O, U, S, neid ta nimetab ise ja leiab ka üles igalt poolt siltidelt tänaval ja ajalehtedest. Küsimise peale näitab Miku veel ka paljusid teisi tähti.