Tänase imelise ilmaga käisime sügiseses Kadrioru pargis. Tõesti, väga kaunis oli. Ja ilm oli nii soe, et ei osanud õigesti riietudagi. Pargis oli rahvast palju, eks kõik olid tulnud 24-kraadist suveilma nautima.
Korjasime värvilisi lehti. Markus Mihklile meeldis eriti lehtede sees sahinal joosta ning lehti sülest uuesti õhku visata. Käisime ka uuel ja kenal Kadrioru lastemänguväljakul. Tõesti väga kena ja turvaliselt tehtud, Nõmmelgi võiks selline olla.
Tänase kuldse sügisilmaga sai Markus Mihkel joosta ringi maal sugulaste juures. Me käime tavaliselt just sel nädalavahetusel Taadikveres, kuna siis on seal peres palju sünnipäevi. Seekord said sünnipäevalapsed 98, 45, 14 ja 2 aastat vanaks.
Maal on jooksuruum avaram ja tegemised teistsugused. Kassipoegadega müramine oli väga mõnus, nende mängulust oli nakkav. Miku proovis ka kanadele rohtu anda, aga see oli natuke hirmutav, kuna kanad olid väga aktiivsed nokaga haarama.
Markus Mihklile meeldis omavanuste sõprade Kristo ja Trevoriga mängida. Trevor ja Kristo näitasid Mikule kuidas veepiirilt kive tiigivette visata. See oli tore mäng! Suur veesõber Markus Mihkel aga tahtis ka kaugemale joosta ja kukkus käpuli vette. Sellega õuesolemine lõppes.
Sügiseste ilmadega koos tuli Markus Mihklile nohu ja köha. See nädal ei saanud sel põhjusel ka mudilasklubisse. Kuna aga ka onupoeg Danielil oli nohu, siis sai Markus Mihkel paaril päeval temaga mängida.
Miku ja Daniel mängivad juba päris kenasti koos. Seda on tore vaadata, kuidas mänguhoos Daniel teda endaga võrdsena võtab ja siis ühiseid mänge välja pakub. Ja siis tuleb talle meelde, et Markus Mihkel on ikka väiksem. Nii sosistaski ta oma isale, kes Mikuga juttu tegi: “Miku ei oska veel rääkida.”
Uued sõnad aga tasapisi tulevad. Sel nädalal lisandusid Markus Mihkli sõnavarasse “siin”, “tak-ka” (traktor) ja “oua” (juua). “Juua” tuli olude sunnil. Miku sõitis emaga kahekesi autos ja tuli janu. Ema kõrval paistis pudel veega ja siis Markus Mihkel hakkas tavapäraselt seda nõudma. Aga ema ei saanud aru, kuna seljataha ei saa ju vaadata sõidu ajal. Ja siis tuligi “oua, oua”.
****
Seni on Markus Mihkel ema-isaga ühes toas maganud. Sel nädalal aga magas mitu ööd omaette toas ja sai kenasti hakkama. Kuna see tuba on soojem, siis ongi Miku nohust ja köhast peaaegu lahti saanud ja sellepärast poebki ta nüüd nohu eest peitu, et see uuesti Markus Mihklit üles ei leiaks.
Markus Mihklil on nüüd 18 hammast. Sõnu on ka peaaegu sama palju, täna kordas ta traktori kohta “tak-ka”, “tak-ka”. Aga põhiline jutt käib ikka veel “see” ja “seal” abil.
Sügis on ka kindlalt käes. Puudel hakkavad lehed värvi muutma ja eile saatsime suure venna Inglismaale kooli. Ja turbapeenar on meil nüüd ka – kevadel peaks siis rododendronid õitsema.
Veel paar kuud tagasi Markus Mihkel autodega ei mänginud, muud asjad nagu näiteks klotsid, raamatud ja muidugi pallid pakkusid talle rohkem huvi. Nüüd on Miku lemmikuiks saanud autod, eriti tubastes mängudes. Markus Mihklile meeldib autosid parkida üksteise kõrvale või siis näieks hoopis diivanipadja alla. Mõnikord seab nad aga üksteise järgi ritta ja siis sõidab ükshaaval jälle edasi.
Viimastel päevadel on Markus Mihklil automängude jaoks ka püsivust tekkinud. Vahel mängib ta niimoodi lausa 20 minutit järjest.
Markus Mihkel tegi sel nädalal tutvust iseseisvumisega, teisipäeviti ja kolmapäeviti käib ta nüüd Midrimaailma lasteaias Mudilaste klubis. Mudilaste klubis ollakse ilma emata kolm tundi. See on hea võimalus leida uusi sõpru ja õppida koostegutsemist, kuuelapselises grupis on seda hea harjutada.
Esimesel päeval läks Markus Mihkel suure hooga mänguasju uudistama. Täna oli teine päev ja nüüd vajas Miku hommikul natuke ema juuresolekut. Eks selle kolme tunni jooksul juhtus nii ühte kui teist, aga kui ema järgi läks, mängisid poisid usinasti autodega. Õhtul näitasime isale ka, milliseid vahvaid mänge saab Midrimaailma hoovi peal mängida.
