Markus Mihkel

Markus Mihkel tegi täna peale võimlemistundi kolm esimest iseseisvat sammu. Mõni üksik iseseisev samm on Mikul juba varemgi viimastel päevadel välja tulnud. Peale võimlemistundi veedame tavaliselt natuke aega mängutoas. Seal on kööginurk, kus Mikule meeldib mängida. Täna tuli üks suurem poiss sinna ja hakkas nügides endale ruumi tegema. Markus Mihklile selline asi ei meeldinud. Ta lasi köögikapist kinni hoidnud käe lahti ja astus kolm sammu ema poole täitsa ise. Peale kolmandat sammu, siis kadus tasakaal.

Jääme põnevusega järgmisi samme ootama!

Markus Mihkel väga pikka juttu veel ei räägi, aga suhelda temaga saab küll. Kui Markus Mihkel midagi tahab siis ta osutab sellele häälekalt. Kui Miku sülle tahab, siis ta ajab ennast põlvili-istuli asendisse ja tõstab käed üles. Lehvitada hüvastijätuks “Da-daa” oskab Miku ka hästi.

Sõnadest on kõige paremini selge “aitäh”, seda ütleb Markus Mihkel kas “Aitäh”, “Atäh” või lihtsalt “täh”. Isa ja kassi kohta ütleb Miku “sss”. “Emme” pole Miku kõnes veel olnud.

Mõned asjad on juba ka ununenud. Paar kuud tagasi raputas Miku pead, vahel täitsa arusaadavalt siis kui ta midagi ei tahtnud, praegu ta nii ei tee. Viimasel ajal on Miku hakanud ka natuke jonni välja näitama kui teda ei lubata keelatud asjade juurde. Ja rõõmu näitab ta muidugi ka välja, see on hästi armas!

Nädalavahetuse tunneb Markus Mihkel ära selle järgi, et siis on kodus rohkem inimesi kui argipäeval. Pühapäeva saab alustada isa kõrval mõnusalt pikutades ja päeva peale saab veel igasugu asju koos ette võtta.

Täna käisime Laulasmaa SPA-s ujumas. Seal sai lisaks ujumisele ka muid veemõnusid nautida, näiteks mullivannis sulistada, kose alla peitu pugeda ja seene all vihmavarjus olla. Miku käis ka esimest korda saunas.

Paar uut asja on ka. Markus Mihklile on huvi hakanud pakkuma diivanile ronimine. Päris iga diivani puhul ei tule see veel välja, aga kui Miku põlv ulatub, siis ronimine ka õnnestub. Ja alla tuleb ta jalad ees. Teine purihammas puges ka välja, nüüd siis 9 hammast – üleval kuus ja all kolm.

Markus Mihkel on viimastel päevadel hakanud ise seisma, ta saab mõne aja ise enda tasakaalu hoidmisega hakkama. Täna seisis korra ca 15-20 sekunditki, aga mitte päris niisama. Hea on millestki kahe käega kinni hoida, näiteks sobib kinnihoidmiseks klots või taskulamp või kasvõi käbi. Sest nii on lihtsalt kindlam.

Markus Mihkel käib neljapäeviti lasteklubis Väike Päike võimlemas. Võimlemistund on meil hästi tore – siin on sõbrad eelmisest aastast ja väga tore õpetaja Tiina-Mai, kes vahvaid trikke õpetab ja võidujooksu korraldab.

Tänasest võimlemistunnist oli kasu rohkemgi kui tavaliselt. Kõigepealt selgus juba tunnis ühe painutusharjutuse käigus, et Mikul on tulnud esimene purihammas. Hammas tuli ilmselt juba laupäeva öösel, sest siis oli öine uni rahutu ja nutune. Nüüd on Mikul all kolm hammast ja üleval viis.

Täna oli võimlemistunnis palju sirutus- ja venitusharjutusi, selliseid kus tuleb peegli pealt kõrgelt asju kätte saada. Koju jõudes olid Markus Mihkli lihased veel vist soojad. Igatahes upitas ta end nii, et ulatus vannitoa ukse lingini ja tegi selle lihtsalt lahti.

Neljapäeviti käime Väikses Päikses loovustunnis ka, aga sellest teine kord …

Markus Mihklil oli täna huvitav vaadata kopa tööd. Kopp töötas kohe täitsa meie aia taga, kaevas kraavi ja vilgutas tulesid. Ja hääled olid ka põnevad. Miku oli kaevamise tõttu enamasti tubane, aga kui päeval päike piilumas käis, siis käisime õues täpsemalt uurimas, kuidas need masinad töötavad.

Markus Mihklil oli täna külaliste ja elamusterohke sünnipäevapidu Vantsu mängutoas. Kohale tulid nii väiksed kui suured sugulased. Sai torti ja muidugi ka mängida. Kõige toredam atraktsioon oli pallimeri.

Huvitav on see, et ega üheaastased ju veel väga omavahel ei mängi, samas on näha, et nad omavanuste seltskonda naudivad. Nad jälgivad üksteise tegemisi ja õpivad nii üksteiselt. Ja tore on ju selline päev, kui kõigil on rõõmuga aega sinuga mängida ja mässata. Aitäh!

Markus Mihkel sai täna üheaastaseks. See on kõige tähtsam sünnipäev, kuigi meist keegi enda oma vaevalt mäletab. Seetõttu saigi täna üksjagu pilti ja videot tehtud, et Mikul oleks kunagi tore vaadata.

Esimesel aastal juhtus palju ja muutused olid kiired. Väga hästi on meeles 8. novembri varahommik aasta tagasi, kui Markus Mihkel just sündinud oli. Miku oli selline muhe ja rahulik, asus kohe usinasti rinda nosima. Ja enamasti nii on ka see aasta möödunud – Markus Mihkel on olnud rahulik ja rõõmus beebi ning süüa on talle ka koguaeg meeldinud.

Esimesel aastal on Markus Mihkli pikkus suurenenud 1,5 korda:

Esimesel aastal kaal kasvanud ligi 3 korda. Kuna nüüd on liikumist rohkem, siis viimasel kuul on Markus Mihkel 100g kaalust alla võtnud:

Markus Mihklile meeldivad seebimullid. Umbes nädal tagasi kuulsime tuttavatelt, et seebimullid on lapsele arendavad, et nende järele haaramine arendab erinevaid lihaseid. Nüüd meil ongi kodus mullitajad olemas. Hästi tore on niimoodi koos mängida.

Mänguhoos juhtub nii mõndagi. Ükspäev kui Miku mänguasjade korvi najal Kati puhutud mulle haaras, tõusis ta täitsa iseseisvalt püsti ka ja unustas ära, et tasakaalu hoidmine tal veel päris selge pole.