Markus Mihklile meeldib tuuline ilm, kui tuul talle näkku puhub, siis ta teeb alati mõnusat nägu. Täna käisime Pirital tormist merd vaatamas. Väga põnev vaatepilt oli, ka Mikule.
Markus Mihkel sai täna oma ninagagi tormist mereõhku nuusutada, kuigi talle meeldis nii kõva sügistormi rohkem autoaknast vaadata (vähemalt ema ja isa arvasid nii). Muljed tormist olid aga nii võimsad, et Miku otsustas täna esimest korda õhtuse magamise lihtsalt ära jätta.
Seitsmenda hamba tulek oli natuke vaevaline. Seekordne hamba lõikumine ajas Markus Mihklit eile õhtul ikka kohe täitsa nutma. Aga nüüd on ka see hammas olemas ja närimine jälle lihtsam.
Suur ja karvane Karu on Markus Mihklile heaks sõbraks. Vahel paneb Miku oma pea talle sülle, vahel harjutab kallistamist ja vahel pakub oma pudelist juua.
Markus Mihkel on suur veesõber sünnist saati. Kaks korda nädalas käime basseinis ujumas, aga ka kodune vanniskäimine on Miku jaoks suur rõõm ja lõbu. Põhline tegevus vannis on vee välja pritsimine.
Kui Markus Mihklil on midagi käes, siis ta seisab ilma käte abita. Näiteks kui käes on kaks väikest palli või raamat või ka puulehed, aga millestki peavad käed kinni hoidma. Täna juhtus seda mitu korda, et seismist toetas lisaks jalgadele vaid kõht või puus. Kui tasakaal kadus, siis Miku kukkus potsti istuli.
Pilti sel nädalavahetusel ei teinudki, kuna oli nii palju muid ettevõtmisi. See pilt on tehtud eelmisel nädalavahetusel Kadriorus, kui ilm oli sama kaunis kui täna.
Markus Mihkel õppis eelmisel nädalal trepist ronimise selgeks. Esimest korda tegi ta seda kassi taga ajades. Edaspidi ronis Miku juba lusti pärast, ta sai aru, et trepist üles ronimine on üks igati huvitav tegevus. Aga ega me tal seda iseseisvalt teha ei lase, ikka kellegiga koos. Allatulemist harjutame ka koos ja harjutamine teeb ju meistriks!
Arstil käisime täna ka, kaal oli 11,7kg ja pikkus 80,5cm. Ja näpust võeti verd, Markus Mihkel ei teinud sellest väljagi, ainult plaaster, mis pärast näpu peale pandi, tundus talle imelik.
Markus Mihkel käis üheteistkümnenda kuu sünnipäeval ema-isaga Kadrioru pargis värvilisi vahtralehti uurimas. Väga pikalt lehtedega mässata ei saanud, sest vihma hakkas sadama. Toredaid tegevusi jagus aga sünnipäevale teisigi.
Üks kuu veel ja siis muutuvad sünnipäevad harvemaks ja numbrid jälle väiksemaks.
Markus Mihklile meeldivad õunad, eriti nüüd kui kuus hammast suus ja närimine läheb ladusamalt. Õunakauss ei seisa meil enam tavapärases kohas, kus see ka Mikule kättesaadav oli. Sel lihtsal põhjusel, et Markus Mihkel läheb ja maitseb sel juhul igast õunast natuke. Kui talle aga terve õun kätte anda (selline tema jaoks paraja suurusega), siis sööb selle südameni järjest ära.
Eriti maitsevad Markus Mihklile suislepa tüüpi õunad, kuldrenett on kuue hamba jaoks veel liiga kõva.
Markus Mihklil on nüüd kuus hammast – neli üleval ja kaks all. Pildi peale püüda on neid väikseid kikusid keeruline. Seekord oli hamba tulemine natuke vaevalisem, üks öö oli päris rahutu ja ige oli ka paistes paar päeva. Aga nüüd on ta olemas!