Markus Mihkel

Pärast seda, kui Markus Mihkel sai selgeks püstitõusmise, on nii mõnigi asi meil kodus teise moega. Selle aknalaua najal on väga mõnus püstitõusmist ja käimist harjutada, kuna ta nii sobiva kõrgusega on. Ja see on tore, sest aknast õue on ju põnev vaadata. Selleks, et nii Miku kui lilled ennast aknalaual ohutult tunneksid, näeb lillelaud välja oluliselt erinev sellest, mis ta oli kuu aega tagasi.

Aknalaual olevad toalilled kahtlemata meeldivad Markus Mihklile. Miku ainult ei tea veel, et nendega ei saa samamoodi mängida kui ristiku- või teelehtedega õues, mida tohib kitkuda ja isegi natuke suhu panna. Seniks kui see teadmine tuleb ongi mõned lilled mujale tõstetud ja allesjäänud võimalikult eemal.

Markus Mihkel käis täna sugulaste juures maal. Väga mõnus oli – päikseline ilm, puhas õhk ja lahke pererahvas. Ja õunad olid väga kutsuvalt punapõsksed, nii et Miku tahtis neid ise noppida.

Tore, et suguvõsas on pea samas vanuses lapsi. Kristo on Mikust kaks kuud vanem ja käib juba ise. Markus Mihkel küsibki Kristolt nõu, et kuidas see nipp kätte saada. Kui aeg veel pisut edasi läheb, on neil kindlasti vahva koos mängida, eriti kui Mikust kaks kuud noorem Trevor ka kohal on.

Markus Mihklil tuli viies hammas välja, seekord üles. Väga muret see Mikule ei valmistanud – palavikku ei olnud, öösel magas tavaliselt ja söögiisu ei ole ka kuhugi kadunud.

Nüüd on Markus Mihklil viis hammast – kolm üleval ja kaks all. Kuues hammas paistab ka juba läbi igeme.

Markus Mihklile meeldib raamatuid vaadata, eriti kui neid talle ette loetakse. Ja etteloetavad jutud ühe lehe kohta ei tohi olla liiga pikad, muidu tekib tal ruttu tahtmine uus lehekülg keerata.

Selles värviraamatus on täpselt parajad kirjatükid. Näiteks sellel lehel on kirjas, et kastan ja karu on pruunid.

Markus Mihkel ajab oma koduseid tihti naerma või vähemalt naeratama. Ta oskab nii vahvasti plaksutada, huulepõrri teha, imiteerida arvuti klaviatuuri klõbistamist ja oma pead võluvalt küljele keerata.

Ja iga päevaga õpib ta midagi juurde. Täna küsisin Markus Mihklilt peale “prae” söömist, et kas tahad banaani ka. Selle peale ta oleks justkui järgi korranud “Da da da daadi” ja naeratas armsasti sinna juurde.

Nädalavahetusel käisime uudistamas Nõmme spordikeskuse juures taasavatud basseine. Tõesti ilusaks oli seal tehtud ja päike soojendas ka nii mõnusasti.

Markus Mihkel vaatas basseinivett küll väga ihaldava pilguga, aga ujuma seekord Nõmme basseinidesse ei saanud. Siinne vesi on Miku jaoks ikka pisut jahe ja pealegi oli nina nohune. Ehk järgmisel suve. Kui nohust lahti, saame jälle sisebasseini ujuma, seda ootab Markus Mihkel väga.

Markus Mihkel sai täna kümnekuuseks. Koduse kaalu järgi sel kuul kaalu juurde pole tulnud, kaal näitas 10,9kg. Pikkust mõõdame järgmisel kuul, aga 80cm pikkustele mõeldud riided on parajad.

Ilm oli täna heitlik, kord oli päikeseline ja soe, siis jälle sügiseselt jahe ja vihmane. Igatahes on mõnus, et saab veel nii palju värskes õhus olla ja ka lillede ja rohuga mängida. See meeldib Mikule väga, isegi rohkem kui mänguasjad. Vahel ta murrab ühe kõrre ja siis koputab sellega teiste kõrte või rohuliblede vastu.

Kooki sai täna ka, seekord maitses Markus Mihkel ka saia osa tuuletasku moodi koogist. Ja Miku käis täna emaga ka kohvikus. Seal mängunurgas oli tore mängida, aga Markus vaatas, et klotsid on laiali. Talle vist ei meeldinud nii, igatahes proovis Markus Mihkel neid korvi kokku korjata.

Markus Mihkel hakkas täna neljakäpukil edasi liikuma. Kui seni tegi ta käpukil vaid paar sammu ja siis vajus kõhuli, siis täna peale ujumist liikus ta paar meetrit. Kodus oli sama moodi, algul mõned sammud käpukil, aga kui kiiresti vaja, siis ikka kõht maas. Tundub, et käpukil käimise nipp on Mikul nüüd selge.

Ühel hetkel liikus Markus Mihkel käpukil vaikselt tugitooli poole, kus kass magusalt põõnas. Ja tugitooli najal upitas Miku ennast püsti. Vot nii tegus päev oli täna!

Markus Mihkel käis nädalavahetusel vanematega poodides söögitooli valimas ja kõige rohkem meeldis meile just see. Seni istus Miku söögikorra ajal kas süles või turvahällis. Nüüd on söömine hoopis põnevam, Miku näeb lauale, saab ise janu korral tassi haarata ja ka lusikaga vastu lauda kopsida. Ja mis kõige vahvam, Markus Mihkel saab nüüd väga hästi perekondlikest õhtusöökidest osa võtta.

Meeli käis meil külas. Meelil on alati kaasas fotoaparaat ja alati teeb ta ka pilti. Ja kui ta aparaat laua peal jõude seisis, siis kasutasime hetke ja Markus Mihkli isa tegi ise klõpsu ära.

Mikule meeldivad külalised. Tavaliselt on nii, et alguses ta vaatab vaikides ja uurival pilgul külalist eemalt, veel parem kui kellegi pereliikme sülest. Siis ta testib külalist nii, et näitab näpuga ta poole ja ütleb oma keeles midagi, näiteks “Tah” või “Äpff”. Ja siis kui külaline mänguga kaasa tuleb, hakkab Markus Mihkel rõõmsalt lobisema.