mmmmm – Markus Mihklile meeldivad magusad maasikad.
Käisime täna Nõmme turul ja ostsime maasikaid. Kati ja emme puhastasid marju, sõid ja panid natuke karpi talve jaoks ka. Ja siis äkki oli roomamisoskusest kõvasti abi – Markus roomas paari kiire liigutusega karbini ja pani oma käega maasikaid suhu, küll oli hea!
Markus Mihkli esimene suvi on seni küll päikseline olnud. Õues on saanud kohe hästi palju olla – nii rannas, metsas kui lihtsalt oma hoovis. Mikule meeldivad puud, talle meeldib vaadata, kuidas suurte puude lehed sahisevad ja oksad liiguvad. Vahel ta vaatab niisama, vahel räägib puudega ja lehvitab käega puude suunas.
Hoovis olles võtame tekile tavaliselt mõned mänguasjad ka kaasa, aga mänguasjadest huvitavamad tunduvad Markusele õues kollased lehed, mis kaselt kuumuse tõttu maha langenud ja männikäbid. Igatahes on õues mõnus olla!
Juba päris pikka aega on Markus Mikkel pusinud edasi liikumise nippide kallal. Alguses Miku proovis kõht maas roomata, tulemuseks tagurpidi liikumine. Siis Markus õppis ära käpuli õõtsutamise, aga kuidagi ei saanud sellest asendist edasi.
Ja siis üleeile, kui üks põnev mänguasi oli ujula puhketoas peaaegu kättesaadavas kauguses, tuli nipp välja. Markus Mihkel puhkas peale ujumist ära ja siis proovis koduski. Nipp töötas ka siin – tuleb liikuda paaristõugetega.
Markus Mihklil tuli täna kolmas hammas. Aru saime sellest niimoodi: Miku mängis kenasti omaette, aga ühel hetkel tundus, et ta on midagi väikest omale suhu toppinud. Välja ei paistnud küll midagi, aga justkui krigina moodi heli tuli ja natuke matsutamist ka. Lähemal vaatlusel selgus, et üks ülemine esihammas on igemest välja pugenud. Ei olnud seekord ei nuttu ega palavikku, lihtsalt tuli see kolmas kiku.
Nüüd õhtupoole õunatükki närides jäid sellele kohe täitsa korralikud hambajäljed mõlemale poole. No ja eks Markus Mihklil on ju ka palju huvitavam närida kui hambad on nii üleval kui all. Kolm hammast on ikka parem kui kaks!
Hommikuti magab Markus Mihkel 8-9ni, kuidas kunagi. Tavaliselt jääb ta kella kaheksast magamistuppa üksi, kuna isa on tööle läinud ja ema naudib köögis värskeid lehti ja kohvi.
Selleks, et Miku ärkamist aegsasti kuulda, kasutame beebimonitori. Ja ka Markus Mihkel on beebimonitori otstarbe tänaseks selgeks saanud. Nimelt, kui ta ärkab, võtab ta selle riiulilt ja hakkab sellega vastu oma suud toksima, justkui helistaks:”Halloo, ma olen ärganud. Kus te olete?” Ja selle peale tulebki ema, teeb kalli-kalli ja võtab ta voodist välja. Sest alanud on uus teguderohke päev.
Markus Mihkel proovis esimest korda kiikuda, täitsa meeldis. See on ju hoopis erinev võrkkiigest, kus Miku sageli mõnuleb. Sellises kiigus saab istuda ja jalgu kõigutada. Ja lisaks on kiigel vahva nöör, millega saab igasuguseid asju teha.
Markus Mihklil on viimasel ajal ka teisi avastusi. Näiteks viimased kaks päeva ta plaksutab käsi, ilusasti lahtiste peopesadega. Tore ju kui sa avastad, et suudad mingit heli tekitada. Ja veel on tore see, et Miku ütleb “Atäh”, vahel pärast sööki, kui talle lusikas pihku anda ja ise ees “Aitäh” öelda. Aga vahel ütleb niisama ka, ilma nähtava põhjuseta. Lihtsalt viisakas poiss 
.
Markus Mihklile meeldib vesi, nii vannis, basseinis, järves kui ka meres. Väga tahaks teada, millest ta mõtleb, kui ta merele vaatab või vees sulistab. Sest vee lähedus rahustab teda ja toob näole väga rahuloleva ilme.
Praegu oleme sõpradega Soome lahe põhjakaldal. Täna oli paadikapteniks sünnipäevalaps Kati ja sõit oli mõnus – vastutulevad jahid ja kaatrid tekitasid laineid, mis meremees Mikut vaid rõõmustasid. Hästi tore, et on selline soe suvi, et veemõnudest saab võtta kõik.
Markus Mihkel sai täna kaheksakuuseks. Ilm oli kuum, selle suve kuumim (õhk +33°). Miku käis ema-isaga suvepäevadel ja Pühajärvel (vesi +25°) paadiga sõitmas. Järvel oli väike tuuleke, mis tegi olemise lahedamaks võrreldes kaldal päevitamisega. Ja paadisõit ju Markusele meeldib, olgu mootor- või aerupaadiga.
Pühajärvel on mõnusad paadid järvel ringi aerutamiseks, ka väikese lapsega. Paatidel on mõnusalt lai põhi, kus Markus sai käputamist harjutada. Samuti sai vihmavarju Mikule kenasti päikesevarjuks panna. Ja turvahällis tuli Markus Mihklil tagasiteel sadamasse ka uni.
Täna mõõdeti Markus Mihkli pikkuseks 75cm ja kaaluks 10 300g. Viimase kuuga on lisandunud 2cm ja 300g. Selle pildi tegi Meeli Klooga rannas.
Markus Mihkel käis täna esimest korda mere ääres, Pärnus. Ilm oli rannas olemiseks super – temperatuur +25˚C, päike, aga ka natuke pilvi, mis Mikule esimese rannas olemise lihtsamaks tegid. Teki peal päevitada oli huvitav, aga … veelgi põnevam oli teki kõrvalt liiva haarata. See käis nii kiiresti, et keegi ei jõudnud märgatagi, kui Mikul käed ja kõhualune liiva täis. Selle peale tõstis isa Miku peaaegu pilvede kõrguseni, nii et Markus Mihkel sai hea ülevaate, mis rannas toimub
Miku proovis ära ka merevee. Vesi tundus vaadates Markus Mihklile ahvatlev. Merevee soojus oli +22˚C. See on tunduvalt jahedam, kui Miku senised kogemused vannis või basseinis. Vaatamata sellele meeldis meres Mikule väga – hea oli istuda, hea oli vett varbaga katsuda, aga veelgi mõnusam ujumisasendis käega plartsida. Pärast väikest suplust maitses toit hästi ja ka uni tuli rannas magus.
