Markus Mihkel sai täna huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Miku nägi kuidas puhudes võilille seemned laiali lendavad, seda oli põnev jälgida. Seda ta veel järgi teha ei oska. Küll aga üritab ta mõningaid muid tegevusi jäljendada. Näiteks plaksutada. Ja meie kiisule üritab ta “näuu” teha ning õues kui koerad hauguvad, siis nende hääli jäljendada.
Markus Mihklil on kaisukaru nagu paljudel. Kaisukaru tuli meie koju paar kuud enne Miku sündi. Nimelt soovitas üks tuttav, et last tasub mingi meloodiaga enne sündi juba harjutada, et siis mõjub hiljem see muusika lapsele rahustavalt. Täna ei oskagi öelda, kas see nii on, kuna Miku ongi rahulik laps. Väikese nutu ajal ei tule meelde karu voodist otsima minna. Kindel on see, et Mikule meeldib see karu, nii tema muusika kui ka pehme karu ise. Õhtuti paneb Markus Mihkel karu nina oma nina vastu ja nii tuleb hea uni.
Kaisukarul on küljes silt, mis selgitab, kuidas teda pesta jmt. Mikule meeldib see silt ja ka teised pisut lipendavad asjad, nagu karu või jänese kõrvad. Ta üritab neid näpuga taga ajada ja kahe näpu vahel lihtsalt mängida. Siltidega jändamisel on Markus Mihkel väga keskendunud, vahel on tunne, et ta üritab lugeda, mis seal kirjas.