Markus Mihkel

Markus Mihkel teeb hoolega ettevalmistusi roomama hakkamiseks. Väga hästi tuleb tal välja kõhu peal keerutamine. Miku teeb kiirelt 360 kraadi ümber oma telje, kui vaid tahtmine on.

Juba mõnda aega üritab Markus Mihkel endast eespool olevaid asju kätte saada. Ta upitab oma pepu kõrgele, aga alla tagasi vajumisel edasi veel ei lähe, küll aga tagasi. Vahel on nii, et kui ta üksi tuppa mängima jääb ja teda 10 minuti pärast uuesti vaatama tulla, on ta meetri või rohkemgi tagurpidi liikunud.

Markus Mihkel sai nädal tagasi endale voodi. Hällis oli küll väga mõnus magada, aga see jäi lihtsalt väikseks.

Esimestel päevadel oli Mikule pisut harjumatu, et teda ei kiigutatud, aga sellega leppis ta ruttu. Sest ruumi on rohkem, keera ja pööra ennast nii nagu tahad. Ja pealegi võrede vahelt saab ka paremini piiluda, mis ümberringi toimub.

Markus Mihklile meeldib värskes õhus ja linnulaulu saatel magada. Ühe päeva jooksul magab ta õues kolm korda, ca tund-poolteist korraga.

Vankris tuleb Mikul uni väga kiiresti. Vahel piisab vaid vankrisse tõstmisest ja selle õue sõitmisest. Vahel aga meeldib Markus Mihklile vaadata männiokste liikumist ja seda vaadates tuleb magus uni.

Pool aastat on õige aeg kokkuvõtete tegemiseks.

Nii on Markus Mihkel kaalus juurde võtnud (g). Kas pole huvitav, et kuue kuuga võib kaal rohkem kui kahekordistuda? Beebide puhul on see muidugi puhas rõõm vanematele, endale seda aga meist keegi vist ei sooviks …

Ja siin on näha kuidas Miku pikkust on visanud (cm). Jällegi, kuidagi uskumatu tundub, et kuue kuuga saab kasvada 18cm, eriti veel kui see on 33% esialgsest pikkusest.

On päikseline kevad ja Markus Mihklile avastamisrõõmu jätkub. Kirsid on paar päeva juba väga kaunid. Oleme proovinud Mikule ka õite nuusutamist õpetada, aga see ei tule veel välja, käega on ikka parem katsuda. Ja kui midagi käes on, siis läheb see otseteed suhu.

Vaatamata säravale päikesele, on õues külm. Eelmisel nädalal oli mõnusalt soe, tundus juba, et nüüd jääbki nii. Aga ei. Täna ja eile oli tuul nii külm, et kampsunid ja tekid tuli jälle välja otsida.

Daniel on Markus Mihkli onupoeg. Neil mõlemal oli sel nädalal sünnipäev, Miku sai poole ja Daniel kahe aastaseks.

Daniel ja Miku saavad omavahel hästi läbi, eks tulevikus on neil ühiseid mänge kindlasti rohkemgi. Praegu kohtuvad nad harvemini kui nad vast ise tahaks. Võib-olla sellepärast, või siis seetõttu, et teisi nii vahvaid beebisid Daniel lähedalt ei tunne, kutsub Daniel kõiki beebisid Mikudeks.

Markus Mihklil on täna sünnipäev, ta sai pooleaastaseks. See tundub rohkem kui kuue kuune. Aeg läheb kiiresti, isegi liiga kiiresti. Ainult kuus kuud veel, siis hakatakse juba aega aastates mõõtma ja beebist saab laps.

Kuigi Miku on juba väga asjalik – sööb natuke lusikast, joob natuke tassist ja mõned korrad päevas käib potil, on ta ikkagi veel beebi. Tal on eriti mõnus beebilõhn, ta teeb armsaid beebihääli ja mängib toredaid beebimänge. See kõik on väga armas ja me naudime seda.

Ja sünnipäeval, mis praegusel ajal iga kuu, laulame talle sünnipäevalaulu.

Ilm oli nii soe, et võrkkiige väljatoomiseks oli küll rohkem kui õige aeg. Markus Mihkel sai jälle kogemuse võrra rikkamaks, võrkkiiges kiikumine meeldis talle väga! Päris esimene kord see siiski ei olnud, juba eelmisel suvel kõhus olles, kiikus Miku koos emaga.

Veel meeldis talle võrkkiiges männioksi vaadata, nööride vahelt käsi-jalgu läbi panna ja nööre närida. Päike oli Markus Mihkli jaoks pisut ere, aga eks sellega harjub ruttu ja see hakkab meeldima.

Seekord on punane kalendripäev sattunud esmaspäevale. Pikk nädalavahetus on hea võimalus aega oma lähedastega veeta. Tõesti tore oli ja päike ka säras nii rõõmsalt. Ka meie kiisu Nelsonile meeldib väga, kui me palju õues oleme. Tal on siis palju huvitavam. Täna näitas Markus Mihkel Nelsonile, mis talle huvi pakub ja Nelson jälgis seda huviga.

Kevadpühad on ka hea aeg murumütsikese proovimiseks. Mütsi värvid sobisid hästi muru ja lilledega. Need värvid valis mütsile isa, te ju aimate millise firma logo värvidega on tegemist?