Markus Mihkel

Kõik head asjad saavad ükskord otsa, nii ka see reis Rootsimaale. Miku jaoks oli see esimene kord Ares, teised pereliikmed on seal varemgi käinud ja alati rahule jäänud. Markus Mihklile meeldisid sellel reisil eriti – laeva- ja autosõit (uni oli magusast magusam), mägede puhas õhk, kõhukotis jalutamine, õega kahekesi olemine ja oma armsad kodust kaasavõetud mänguasjad.

Kõhklejatele julgeme küll soovitada, et 2,5 kuuse beebiga tasub sellist reisi ette võtta, see on puhkus kõigile!

Markus Mihkli esimene reis viis lumisesse Åresse. Kui kodust ära tulime, näitas kraadiklaas akna taga 20 miinuskraadi, siin – hulga maad põhja pool – on temperatuur nulli lähedal, aga lund on küll ohtrasti.

Stockholmist Åresse on 650 km, autosõit läks kenasti. Miku magas enamuse ajast. Kuna laevas sai viimasel hetkel kõht täis söödud, siis selle maa peale tuli kaks söögipeatust, samas sai ka mähkmeid vahetada. Ares ootas meid hubane majake.

Kuna ilm on soe, saab siin ka küla ja suusamägesid uudistamas käia. Väikese Mihkli vankrit meil küll kaasas pole, aga kõhukotist ju ongi rohkem näha.

Täna ja eile sai ka õde Kati uue kogemuse. Kui ema tunnikeseks suusamäele läks, siis Kati mängis Markus Mihkliga ja õige aja kätte jõudes pani ta ka magama. Ja see õnnestus tal väga hästi.

Samast reisist saab lugeda ka siit

Laupäeva pärastlõunal algas Markuse esimene reis. Reis läks Rootsimaale. Piiriületamise järjekorra ta magas maha, aga selleks ajaks kui ametnik ta passi rõõmsal meelel kontrollis, tegi Miku juba silmad lahti. Kajut reisilaeval Victoria I oli meil tore, sai aknast välja vaadata ja ka ruumi oli piisavalt. Toateenija üritas meile kajutisse ka lahtikäivat beebivoodit paigutada, aga Miku eelistas ema kaisus magada, kus uni oli väga magus.

Enne magamaminekut aga vaatas Markus Mihkel kõhukotis jalutades laevas ringi. Käisime söömas, poes ja laste mängutoas uudistamas, natuke aega veetis Markus ka show baaris ansamblit The News kuulates.

Äratus oli meie kajutis kell 8:30 Rootsi aja järgi. Hommikusöök söödud, veetis Miku veel viimase võimaluseni aega ema ja õega kajutis, et siis Stockholmist pikk autosõit ette võtta.

Enne reisi tuleb kõigepealt planeerida, osta piletid, asjad pakkida. Tundub, et kahe ja poole kuusele tuleb nädalaseks reisiks kõik olemasolev kaasa pakkida – kõik selgaminevad riided, mähkmed, ravimid igaks juhuks, rinnapiimaasendaja igaks juhuks jne.
Kõige tähtsam aga on hinges reisiks valmis olla, valmis nendeks emotsioonideks, mida üks reis võib pakkuda. Markus Mihkel on kindlasti reisiks valmis, ta on hingelt väike reisihunt.

Ja reis algab juba üsna pea …

Markus Mihklile meeldib mängida. Ta on juba aru saanud, kuidas tema suudab mängu juhtida. Kui ta lamab oma toolis, millel on ka mängukaar ja siputab jalgadega, hakkab tool kiikuma ja mänguasjad liikuma. See on ju väga põnev, kui Su tegemistele reageeritakse. Mida kiiremini siputada, seda parem tulemus ju on. Ja kui mäng on täies hoos, siis on hasart ka Miku näost näha.

Täna käisime jälle arsti juures mõõtmas ja kaalumas. Tulemused olid päris head . Kaalu on teisel kuul juurde tulnud 900 grammi, tänane kaal 5700 grammi. Pikkust on teisel kuul lisandunud veel 4 cm, tänane pikkus siis 62,5 cm.

Arstitädi juures rippus mähkimislaua kohal üks mesimumm Elli, kes Mikut hästi naerma ajas. Peab koju ka mähkimislaua juurde midagi sellist välja mõtlema. Mikule ei meeldi eriti riiete vahetamine ja seetõttu oleks ju hea, kui saaks millegagi tähelepanu mujale meelitada.

Täna oli ka sellepärast tore arstilkäik, et süsti ei tehtud, järgmisel korral see-eest ootab vaktsineerimine ees.

Täna sai Markus Mihkel juba 2 kuud vanaks. Mis on kahe esimese kuu jooksul muutunud? Kõigepealt on muidugi Miku kasvanud suuremaks, kaalutõus paistab ka põskedest välja. Pikkust tuleb ka nii kiiresti juurde, et riided jäävad muudkui järjest väikseks. Täpsed mõõdud saab teada kolmapäeval, kui arstile läheme. Markuse siputamine on läinud intensiivsemaks, varsti hakkavad pükste ja sokkide kannad läbi kuluma .

Poja vaatamine on muutunud. Miku vaatab pikalt otsa ja kui talle naeratada, siis sageli naeratab ta ka vastu ja teeb armsalt “rrr”. Markusele meeldib lisaks oma mängukaarele vaadata ka lampe. Meile tundub, et ta näeb ka juba kaugemaid asju.

Mõned asjad on ka samaks jäänud nende kahe kuu jooksul. Endiselt on toiduks rinnapiim. Juuksed on endiselt tumedad ja silmad sinised. Ja endiselt on Miku ja kiisu Nelson suured sõbrad.

Uni on väga tähtis. Öeldakse ju, et kui laps magab, siis ta kasvab. Meie Markus Mihkel magab praegu oma ööuned hällis. Hälli põhjas on lambanahk, mis teeb une magusamaks. Enamasti jääb Miku magama 11 paiku õhtul ja ärkab hommikul 9-10 ajal hommikul. Vahepeale jäävad kaks või kolm söögikorda, mis 15-20 minutit kestavad. Eks muidugi on vahel ka teistsuguseid öid, aga enamasti laseb Markus emal-isal ilusti välja puhata.