See kevad on olnud aeglane tulema – viimastel nädalatel on küll olnud palju päikest, aga ööd on väga külmad ja lume sulamine on aeglane. Nüüd tundus just õige aeg lumelauaga sõitmist õppimisest. Markus Mihkel on nüüd kolmel korral käinud Nõmme Lumepargis harjutamas (kaks korda treeneriga ja üks kord ilma) ja see meeldis väga. Igatahes plaanime uuel talvel jätkata ja kõrgemaid mägesid proovida.
Seekordsed jõuluüritused algasid detsembri keskel Miku ema töökoha lasteüritusega Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsus – meisterdasime savist jõuluehteid ja sai proovida ka jõuluvanale luuletuse lugemist.
21. detsembril oli Mihklil lasteaia viimane jõulupidu, mis oli seekord vana aja stiilis. Üks kasvataja oli pereema, kes lastele jõulujuttu jutustas. Mihkel ja meie armas naabritüdruk Mia etendasid selle loo ka teistele.
Koju meile seekord jõuluvana ei jõudnud, aga oli jälle traditsiooniliselt sauna kingikoti poetanud. Kogu pere oli koos ja järgmisel päeval käisime ka vanaema juures.
Uue aasta võttis Markus Mihkel seekord vastu Dubais, kus oli päike ja soe vesi. Saime ujuda ja päevitada. Lisaks vana-aasta ärasaatmise õhtule oli meeleolukas ka kõrbe safari, kus Miku sai kaamelisõitu proovida ja džiibiga liivadüünidel sõita.
Markus Mihklil käis täna ujumistrennis vastas õde Katheriin. Tagasiteel oli jutt olnud Miku praegustest lemmikutest, mille nad pärast kahekesi ka kirja panid.
Miku lemmikud soolased toidud:
1. Seenepitsa
2. Nuudlid kanaga
3. Ühepajatoit
4. Kaerahelbepuder
5. Makaronid hakklihaga
Magustoidud:
1. Jäätisekokteil
2. Pannkoogid suhkruga (Emme: kus sa selliseid sõid? Miku: Ükskord kolmandas rühmas anti)
3. Lutsukommid
4. Maasikajäätis
5. Mustikad
Miku lemmikfilmid:
1. Star Wars
2. Vaprake
3. Lorax
4. Jääaeg 4
5. Madagaskar 3
Miku lemmikkangelased:
1. Raudmees
2. Ämblikmees
3. Superman
4. Miku
5. Kati
Miku lemmiktegelased:
1. Anakin Skywalker (Star Wars)
2. Obi Wan Genobi (Star Wars)
3. Luke Skywalker (Star Wars)
4. Ülar Ülepööre (Autod 2)
5. Sane (Lego Ninjago)
Miku parimad sõbrad:
1. Kaarel (lasteaiast)
2. Lisanna (koolist)
3. Noora (koolist)
4. Timo (ujumistrennist)
5. Kati (kodust)
Miku lemmiktegevused:
1. Legodega mängimine
2. Kodus Kung-Fu võtete õppimine
3. Jooksmine
4. Hästi kõrgele hüppamine
5. Jalgpalli mängimine
Vahepealsetest tegemistest – eelmisel nädalal oli Markus Mihklil esimene ujumisvõistlus. Iga laps sai valida ise oma ujumisstiili. Miku ujus 25 meetrit krooli.
Eile oli eelkoolis viimane koolipäev sel aastal. Sel puhul toimus rütmika tunni ajal disko ja pärast anti lastele hinnangulehed. Markus Mihkli hinnangute lehte oli meil vanematena uhke tunne lugeda, Miku sai kiita lugemise, liikuva aabitsa, arvutamise, tantsimise, joonistamise eest, sirgeid tähti tuleb veel harjutada. Nüüd algas koolivaheaeg.
Markus Mihkel käib teist aastat Nõmme Ujulas ujumistrennis. Trennid toimuvad kaks korda nädalas ja neid viib läbi treener Kristiina ujumisklubist Briis. Me oleme väga rahul nii trenni kui treeneriga. Video on tehtud mõni nädal tagasi Nõmme ujulas. Lisaks Nõmme ujulale oleme sel sügisel käinud suplemas ka Laulasmaa Spa-s, mida kindlasti ka soovitaks. Vesi on seal soe ja sealne uus puuküttega saun, kust saab õue soojendatud basseini hüpata, on väga mõnus lisaväärtus.
Markus Mihkel on nüüd seitse aastat vana. Sünnipäeva ootas Miku väga – luges päevi ja jagas mõtteid, kuidas see korraldatud peaks olema. Sünnipäeva pidasime kodu lähedal Bronto mängutoas. Miku palus, et tuleks näomaalija ja siis veel: “Emme, palun, kas ma võin seekord panna ämblikmehe pluusi. Kraega särki seekord ei paneks, kas sulle sobib nii.” Ja tal oli kindel plaan lasta ennast ämblikmeheks joonistada. Ei teagi, kust pärit selline soov – filmi ei ole ta näinud, samuti mitte ämblikmehe mänge mänginud, küll aga on selge see, et Ämblikmees on hea kangelane.
Ja siis külalised – siin oli Mikul kindel soov – tema tahtis suurte poiste sünnipäeva. Kuna lasteaiast on juba mitmed sõbrad kooli läinud (liitrühm), siis viisime kutsed neile postkasti. Ja nad tulid – tõesti suur rõõm oli!
Mihkli soov oli ka see, et vanaemad-vanaisad oleksid kohal ja saaksid sellest peost osa. Ja muidugi ka onupoeg Daniel, naabrilapsed ning need lapsed, kellega ta koos lasteaia lõpetab kevadel. Kokku sai üks väga hoogne pidu.
Mõõdud ka – Markus Mihkel on 7-aastaselt 125 cm pikk ja kaalub 22,5 kilo.
Kui Markus Mihkel reede hommikul ärkas, oli õu juba valge. Miku läks akna juurde ja ütles: Näe ongi lumi maas. Ja ilmselt tuleb igal lapsel esimese lume nägemise peale naeruvõru suu ümber, nii Mikulgi. Vanematega ei pruugi see alati samamoodi olla. Nii ei rõõmustanud seekordne eriti varajane esimene lumi just paljusid täiskasvanuid, kuna talvekummid olid alles panipaigas ja kindlasti oli muidki põhjuseid. Eks igal ühel meist on sellest esimesest lumest omad mälestused, aga mulle jääb meelde teiste inimeste abivalmidus.
Lumine nädalavahetus oli väga äge – päike ja lumi koos. Markus Mihklil läks viimane köha lumise ilma peale ära ja nii saimegi palju õues möllata – jälgi joonistada, lumememme ehitada ja lumesõda mängida.
Käisime Markus Mihkliga eelmisel nädalavahetusel Manchesteris Henril ja Katil külas. Juba lennukist väljudes tundus õhk soojem kui Tallinnas ja nii see jäi ka kogu nädalavahetuseks – päike ja 12-15 kraadi sooja. Sügisene päike oli puude lehed kaunilt kollaseks ja punaseks värvinud.
Nädalavahetuse plaani kuulusid lisaks Henri ja Katiga koosolemisele ka muuseumid. Mihkli soov oli kindlasti minna uuesti Manchesteri muuseumi, kus aasta tagasi käisime ja millest olid väga head mälestused. Henri pakkus lisaks seekord välja MOSI – Museum of Science and Industry. Ja seegi oli jällegi tore kogemus. Mulle meeldis ülevaade tööstusrevolutsioonist – huvitavalt ja kenasti puust ja punaseks tehtud. Miku veetis Henriga palju aega masinaid (auruvedurid, lennukid, autod) uurides.
Muuseumid on Inglismaal tasuta ja nendes, mida me oleme külastanud, on ka alati erinevatele vanustele mõeldud, nii et kõigil on huvitav. Kohe kahju, et Eestis ei ole see nii, et muuseumid kõigile kättesaadavad, mu meelest ikka vägagi kvaliteetaeg kõigile.
Kuna ilm oli ilus, siis pühapäevaks planeerisime väljasõidu Järvede piirkonda (Lake District). Siin asub Inglismaa kõrgeim mägi Scafell Pike kõrgusega 978 m (Walesis ja Šotimaal on kõrgemaid tippe), palju järvi ja nukukülasid. Ümbrus oli poeetiliselt kaunis. Plaanisime teha ka ühe viiekilomeetrise matka 300 meetrise kõrguste vahega. Esimesed 2,5 kilomeetrit oli Miku väga tubli, tahtis kogu aeg ees kõndida. Mägi oli märg ja jalanõud ei olnud sellisel pinnasel matkamiseks sobivad, tagajärjeks libisemine ja porine külg, mis Mihklile kohe ikka üldse ei meeldinud. Nii pidimegi matka katkestama. Pidasime siis järve ääres piknikku ja usun, et tegelikult on Markus Mihkel matkamiseks valmis, tuleb vaid paremini valmistuda.
Kogu nädalavahetus oli tore. Loodame, et otselennud Tallinnast Manchesteri kevadel jälle jätkuvad, siis saab ehk sagedamini Inglismaa mägedes matkamist proovida ja õe-vennaga kohtuda.
Tulime lasteaiast koju ja Mihkel rääkis, et neil oli täna lasteaias teater, kasvataja mängis lastele “Kolme karu”.
Emme: Siis on ju küll tore – igapäev teater. Homme on ju “Peetrike looduses”.
Miku: On jah.
Emme: Ma tahaks ka, et igapäev oleks teater.
Miku: Kas sa tahaksid käia sellises lasteaias, kus igapäev on teater? Päriselt?
Emme: Jah, see oleks ju väga tore.
Miku: Aga kes su töö siis ära teeb?
Käisime täna Markus Mihkliga Estonias vaatamas teatriseiklust Laserharf. See tunniajaline etendus algas Bizet ooperi Carmen avamänguga ja lõppes Carmina Buranaga. Viimase saateks mängus Tiit Kikas laserharfil. Sinna vahele mahtus palju põnevat, kus Mart Mikk lastele neile arusaadavalt seletas helilaineid, õpetas kõhuhingamist, selgitas, kuidas baleriin varvastel tantsib, kuidas töötavad häälepaelad ja muudki. Kõike seda ilmestati parimate paladega ooperist ja balletist. Kui Mart Mikk ütles, et viimaseks tuleb esitamisele Carmina Burana, küsis Miku: “Kas juba lõppeb?”
Bravo, see kõik oli tõesti lihtsalt suurepärane!
Sel nädalal tähistasime meie memme, Markus Mihkli vana-vanaema 95. sünnipäeva. Memm on meil väga tubli ja kindlasti kõigile järeltulevatele põlvedele hea eeskuju – usun et just heatahtlikkus, rõõmus meel ja tegusus on need omadused, miks ta ka täna hea tervise juures on. Palju õnne!
Peo pidasime Vabaduse puiestee äärses Tädi Anni kohvikus. Memme soovil esines Voldemar Kuslap. Miku ja onupoeg Daniel tegutsesid suurema osa ajast kohviku hoovi peal kastaneid korjates ja muid poiste asju ajades. Mihkel joonistas memmele sünnipäevaks Pikne McQueeni kaardi, kuna tema arvates on siin ju selge seos olemas – memm sai 95 ja Pikne McQueen on ka number 95.