Markus Mihkel

Eelmise nädalalõpu veetis Markus Mihkel Manchesteris (rõhk keskmisel silbil). Suurel vennal Henril oli tähtis sündmus – ülikooli lõpetamine ja nii saigi meie pere seekord kokku Inglismaal. Ilm oli Manchesteris päris hea vaheldus Eesti kuumale Aafrikast saabunud kõrgrõhkkonnale – 22-25 kraadi sooja ja pigem pilves.

Ülikool oli uhke, ca 40 000 üliõpilast ja 10 000 töötajat. Ja maja, kus toimus lõpetamise tseremoonia, oli väga ilus vanaaegne. Miku omandas kiiresti mõned inglise keelsed käibefraasid ja teisel päeval ütles inimestele vastu “Hello” ja “Thank you”.

Viimasel päeval viis Henri meid Inglismaa maaelu vaatama Peak Districti. See oli kaunis mägine kant Manchesteri lähedal, ca tund autosõitu kesklinnast. Nägime kiviaedu, kitsi ja lehmi. Oli igati tore perereis.

Laupäeval esines Bel Canto laulustuudio Vanalinna Päevadel. Esinemine oli suurel laval Raekoja Platsil nagu ka eelmisel aastal. Ainult ilm oli sootuks teistsugune, seekord siis 14 kraadi sooja, vihmane ja hirmus kõva tuul. Õnneks jäi vihm laste laulmise ajaks järgi ja isegi päike piilus pisut. Lapsed laulsid toredasti, suured tänud õpetaja Kaiele!

Pärast jalutasime veel niisama vanalinnas ja leidsime Harju tänavalt toredad Arne Maasiku fotod (ülemisel pildil). Aga no tõesti, millal suvi siis ikkagi tuleb? Oleks vist juba aeg …

Nii ütles Markus Mihkel eelmine nädal, kui ühele järjekordsele õhtusele rattasõidule läksime. Ju ta oli seda kuulnud oma suurematelt sõpradelt lasteaias.

Esmaspäeval keeras isa väiksemal rattal abirattad küljest ära, plaan oli, et hakkame tasapisi kahel rattal sõitmist harjutama. Meie suureks üllatuseks liikus Miku esimese hooga kohe kolm meetrit rattal iseseisvalt. Läksime siledamale teele Rännaku puiesteel, kus esimesel õhtul õnnestuski Markus Mihklil iseseisvalt korraga sõita kolm kuni viis meetrit, siis oli vaja tuge. Aga tahtmine kohe sõitma õppida oli Mihklil hirmus suur. See suur tahtmine alguses isegi segas pisut – kui kolm meetrit sõidetud, oli vaja kohe driftimist proovida, ikka nii nagu Hendrik ja Hugo lasteaias teinud on.

Eile õhtul oli saavutuseks juba 10 kuni 50 meetrit ja täna sõitis Markus Mihkel juba täitsa pikalt – video ongi tehtud kolmandal harjutamise päeval. Eks harjutamist veel jätkub, nii peale kui mahatulekutega, aga algus tuli kiiremini kui oskasime oodata.

Nüüd juba mitmes öö on soe,
tuul kõnnib kikivarvul,
võilille rõõmsaid nutte poeb
maast lugematul arvul.
/H.Mänd/

Täna õues kummitas see lasteluuletus pidevalt. On tõesti raske uskuda, et on alles 15. mai ja alles nädal tagasi tuli lasteaeda ikka kinnastega minna. Õues oli täiesti südasuvine õhk. Täna näitas kraadiklaas juba kolmandat päeva maksimumiks 27 kraadi. Ja nii jõudis Markus Mihkli jaoks kätte ka kauaoodatud jäätisesöömise aeg. Ehk jääbki nii?

Koduse kroonika jaoks: selle aasta esimene muruniitmine – tehtud.

Markus Mihkel käis täna uhkelt ringi ja rääkis, et ta on nüüd pool ja neli ja see tähendab, et ta on täitsa vana. Millegipärast on talle suupärasem öelda pool enne nelja. Mõõtsime ära ka – 111 cm ja 19 kilo. Ülemine pilt on tehtud mõni nädal tagasi Jägala Joal, kus käisime suurvett vaatamas.

Rännanud oleme ka kodu lähedal Pääsküla raba loodusõppe rajal. Eelmisel nädalal pikendasime tuttavat rada parditiigi juurde. Partide toitmise rituaal käis matka juurde. Matk oli 4,5 km pikk, Markus Mihkel rattal, ema-isa jala, vahepeal pidasime piknikku ka.

Täna sai Markus Mihkel suurema ratta ja nii saime meiegi oma rattad välja ajada, et koos pikem sõit teha. Matk kokku oli 10,6 kilomeetrit ja pea kaks tundi mööda metsateid (vahepeal ka täpsussõit laudteel). Piknikku seekord ei pidanud ja seepärast olime koju jõudes üsna tühjade kõhtudega. Õnneks ootasid meid kodus Kati valmistatud vahtrasiirupis röstitud kanakoivad, mis maitsesid imehästi.

Markus Mihklile meeldib viimasel ajal väga joonistada ja värvida. Kui lasteaeda järgi läheme, siis ta tegeleb tavaliselt piltide värvimisega ja pärast värvib veel koduski. Seega oli täna väga tore päev – sai mune värvida. Tegime seda nii, et panime keedetud munad erinevate munavärvide sisse ja pärast sai veel vildikatega peale joonistada.

Ja õues on lõpuks tunda kauaoodatud kevade hõngu. Mikule tegid täna head meelt lume alt välja sulanud liivakast (ei kasutanud veel), rohkesti oksi ja kiik. Kaevasime mõned lumekuhjad pealt ära nendes kohtades, kuhu sügisel tulbi ja krookuse sibulaid sai pandud. Üllatuseks olid lillede otsad kohati lume sees ligi 15 cm pikaks kasvanud.

PS Markus Mihkli lemmikpildid värvimiseks: Disney coloring book

Kui ma täna hommikul köögis kohvi võtmas olin, kuulsin Markus Mihklit hüüdmas. Minu üllatuseks oli ta seekord trepil ja lehvitas sini-must-valge lipukesega, päris kohane hommik vabariigi aastapäevale.

Eesti sünnipäevast sai eile räägitud ja selleks ka valmistutud – tegime Mikuga koos küpsisetordi, mida täna teemakohaselt kaunistada saaks. Markus Mihklil meeldis küpsiseid ritta laduda ja kohupiima peale määrida (maitsmine käis muidugi asja juurde). Täna tegime hommikul valmis lipukesed tordile ja enne kontserdi algust kaunistasime tordi lõplikult.

Palju õnne, Eesti Vabariik, ja pikka iga!

Nüüd vist peaks saama tähistada seda, et kaunis talv on kestnud lumisena kaks kuud. Tänane ilm oli selle tähistamiseks kindlasti sobiv -5 külmakraadi, päike ja tuuletu – paremat talveilma ei oska tahtagi. Lumi on nii sügav, et maja ümber liikumiseks pidime tee kaevama (tee srvade kõrgus kindlasti 50 cm või rohkem). Maja taga on meil linnumaja ja selle juurde pääsemiseks on teed kindlasti vaja – Markus Mihkel kontrollib hommikuti enne lasteaeda minekut üle, et kas tihastel ikka on piisavalt süüa. Ja linnukesed juba laulavad meile päeva ajal tänutäheks.

PS Need väiksed mustad asjad Mikust paremal on meie aiapostide ülemised otsad.

Me oleme ilmselt kõik lapsepõlves vähem või rohkem lugenud lastajakirja Täheke. Meil käis see kodus ja igakord kui ta postkasti tuli, oli tükk aega tegemist ja uurimist. Tänapäeval on lasteajakirju palju ja erinevaid, aga Täheke on jäänud, isegi formaat on sama. Täheke tähistas eile Lastekirjanduse Keskuses oma 50. juubelit. Tore oli see, et Bel Canto laulustuudio oli kutsutud väärikatele külalistele esinema. Lapsed esitasid julgelt oma neli laulu ja pärast pakuti neile torti ka.

Eilses Aktuaalses Kaameras oli ka lõik Tähekese sünnipäevast, kus natuke ka lapsi näidatakse (see lõik on 10:43 algusest):
31. jaanuari AK

Vahel ikka peab ilmast ka rääkima (seda muidugi on viimasel ajal ju tehtud ka). Mõni päev tagasi oli Markus Mihkli lehel link postitusele kaks aastat tagasi kui linnud laulsid, rohi oli roheline ja tulbid olid just ninad välja pistnud. Praegu tundub see küll uskumatu, et 20. jaanuaril nii võiks olla. See nädal on olnud päris külm. Täna päiksetõusu ajal oli meil akna taga 25,5 kraadi külma.

Eks selline külm ilm tähendas ka rohkem tubaseid toimetusi. Nii näiteks saime lõpuks valmis kõik plastiliinist safari loomad. Siinkohal tänud Marile, Emilile ja Liinale selle toreda mängu eest. See oli vahva komplekt plastiliinist ja meisterdamise õpetusest, kus lisaks olid ka plastmassist silmad loomadele, mis tegi nad päris ilmekaks. Mihklile väga meeldib nendega mängida, isetehtud ju ka.

Õues käisime ikka ka ja päikeselisel keskpäeval ei tundunudki -18 eriti hull.